Investorid kardavad USA reaktsiooni Swedbanki juhtumile
Rahapesuskandaalide käes vaevlevatele põhjamaistele pankadele oleks kõige rängema mõjuga Ameerika ametivõimude suured trahvid ja jätmine kõrvale dollariülekannetest, kirjutab Kauppalehti.
USA seadused lubavad sanktsioone, kui tekib inimõiguste rikkumise kahtlus. Seda on USAs kasutatud ka rahapesu puhul. Põhjamaised pangad sõltuvad tugevalt dollariülekannetest, lisab leht.
Danske Banki juba ähvardavad suured trahvid, samasse seisu võib sattuda ka Swedbank, kelle rahapesukahtlusest rääkis sel nädalal Rootsi riigitelevisioon SVT.
Teisipäeval kirjutasid Rootsi rahvusringhäälingu SVT uurivad ajakirjanikud, et läbi Swedbanki kontode Balti riikides on kokku läbi liikunud 5,8 miljardit dollarit kahtlast raha. Sellest 26 miljonit on seotud Venemaa maksupettustega, mille avastas Sergei Magnitski, kes suri Venemaa vanglas.
Magnitski surm äratas USAs tugeva reaktsiooni ja viis nn Magnitski seaduse vastuvõtmiseni, millega püütakse karistada Vene ametivõime, kes on osalised tema surmas.
Magnitski juhtumiga seostatud Swedbanki paljastused ongi nüüd ka USAs tugeva reaktsiooni põhjustanud.
„Ma olen šokeeritud, kuuldes, et paljud pangad on olnud osalised inimõigusevastaste kuritegude peitmisel,“ ütles demokraatide esindaja Kongressis Jim McGovern SVT-le. “Pangad peavad aru saama, et me ei sellistega äri ei aja.“
USA seadus lubab panna sanktsioone ja riiki sisenemise keelu nendele, keda nähakse mingit seost inimõiguste rikkumisega.
Vabariiklasest senaator Roger Wicker leiab, et seadusest on kasu olnud rahapesu tõkestamisel. Ta loodab, et Rootsi panka uuritakse põhjalikult. „See on väga murettekitav. Loodan, et sellele järgneb karistus.“
Swedbanki juhi Birgitte Bonneseni sõnul pole pank veel USA ametivõimudega ühenduses olnud. Swedbanki aktsia on kaotanud juhtunu tõttu viiendiku oma väärtusest.