Kas protektsionism varjutaks Eesti ettevõtluse väljavaateid?

Artikkel

- Uudised
- Allan Rajavee
- 20. märts 2019 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas protektsionism varjutaks Eesti ettevõtluse väljavaateid?
Ragnar Meitern teadis öelda, et mõned rahvusvahelised pangad on Eesti ettevõtete rahastamise ja pankadega koostöö suhtes äärmiselt skeptilised.Foto: Andres Haabu
Keskerakonna algatatud koalitsioonikonsultatsioonid paremtiiva erakondadega panevad küsima, kas Eesti liigub Visegradi riikide protektsionistliku majanduspoliitika suunas, kuid ostutehinguid nõustanud ekspertide sõnul on suuna muutust veel vara ennustada. Teisalt leiti, et suletuse kasv võib tekitada seisakut ja investorites ebakindlust.
ING panga tegevjuht Ragnar Meitern ütles, toetudes Briti kogemusele, et parempopulistlike jõudude pääsemine koalitsiooni ei too päevapealt kaasa radikaalseid pöördeid. „See parempööre, mida praegu proovitakse Eesti majanduses ehk teha, on mõistetav, sest Eesti majanduspoliitika on olnud väga liberaalne ja mõningal määral isegi autopiloodil,“ tõdes Meitern.
Tema sõnul on riigi mittesekkumine majanduse arengusuundades olnud vaid üks võimalik strateegia. „See on võib olla hoidnud tagasi teatud arengut, kuna rahvusliku kapitali põhiseid ettevõtteid on väga vähe ja kui vaadata, mis on juhtunud rahapesuskandaaliga, siis see on praegu Eesti jaoks palju suurem probleem kui valimistega seonduv,“ leidis Meitern.
Ta viitas Financial Timesis avaldatud Eesti ja Läti finantsinspektsiooni murele, et Põhjala pankade lahkumine võib destabiliseerida kohalikku majandust. „Kas see on probleem, mida peab lahendama riik ehk garanteerima turvalisust, et taoline lahkumine ei juhtuks?“ küsis Meitern. Tema väitel on juba praegu tekkinud olukord, kus mõned rahvusvahelised pangad on Eesti ettevõtete rahastamise ja pankadega koostöö suhtes äärmiselt skeptilised.
„See on üsna suur mure, mistõttu on teatud strateegia korrastamine ja riigi sekkumine isegi okei,“ märkis Meitern. Teisalt tõdes ta, et vaadates viimaste aastate ostutehinguid ja väliskapitali kaasamisi, nagu näiteks Luminori, Utilitase ja Olympic Entertainment Grupi omandamine, siis ei saa öelda, et välisinvestorid oleks Eesti või Baltikumi vastu huvi kaotanud.
Meitern ütles, et valitsuse vahetus ei tekita mingit ebakindlust välisinvestorites, pigem räägitakse välismeedias rahapesust. „Pangandusskandaalid hoiavad investeeringuid tagasi, mitte Eesti poliitiline olukord,“ toonitas Meitern.
BaltCapi kasvufondi juhi Heidi Kakko sõnul pole Eesti majandusruumi sulgemisest mitte kellelegi kasu, kuna väikese majandusena saavad Eesti ettevõtted kasvada mõistlikult ainult välisturule eksportides. Foto: Tauno Pääslane/Erakogu
BaltCapi kasvufondi partneri Heidi Kakko hinnangul ei aitaks protektsionistlik pööre Eesti majanduses mitte kedagi. „Meie siseturg on niivõrd väike, et selle baasil oluliselt kasvada pole väga võimalik,“ ütles ta. Sestap märkis Kakko, et pigem tekitaks majanduskeskkonna avatuse vähenemine kõigile probleeme. Seda eriti tööjõu vaates.
Kakko sõnul võib hirm uute reeglite ees tekitada halvava olukorra. „Kui kõik näiteks räägivad, et tekib majanduslangus, võivad languse ootuses muutuda käitumismustrid, mis tekitavadki languse või majandusseisaku, kuna enam ei tarbita ega investeerita,“ selgitas Kakko.
Protektsionism pole Euroopa majandusmaastikul uus trend. Eriti järsu parempöörde on teinud Visegradi gruppi kuuluvad Tšehhi, Ungari, Slovakkia ja Poola. Kakko sõnul on Tšehhi, Ungari ja Poola puhul siseturg oluliselt suurem kui Eestis. „Kuna Eesti on alates 1990ndate algusest lähtunud avatud majanduse põhimõttest, siis meie majandusloogika on lisandväärtuse kasvatamisel rajatud ekspordile ja mõnes osas ka impordile,“ ütles Kakko.
Seega tõdeb BaltCapi partner, et mida kinnisemaks Eesti majandus muutub, seda suurem on risk seisata praegune areng. Teisalt toonitas Kakko, et oleme endiselt ennustamise etapis. „Ühelt poolt justkui ennustame, et eelläbirääkimised viivad koalitsioonini ja see tekib partneritega, kelle otsustel võib tekkida negatiivne mõju majanduskeskkonnale,“ selgitas Kakko. Ta ei soovitanud sündmustest ette rutata. „Praegu me ei tea, milline koalitsioon tekib ja millised on selle valitsusliidu põhilised postulaadid,“ toonitas Kakko.
Eile saabus esimene info majanduslubaduste kohta
Koalitsiooniplaani pidavad Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja Isamaa jõudsid konsultatsioonide teise nädala alguses majandusküsimusteni. Kuigi milleski kindlas kokku ei lepitud, lubasid valitsuspartnerlust planeerivad erakonnad, et ka edaspidi töötatakse majanduskasvu potentsiaali tõstmise nimel.
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder tõstis esile, et saadi kokkuleppele sisserändepoliitikas. EKRE esimees Mart Helme rääkis, et see tuleb senisest rangem. “Võimalik koalitsioon peab vajalikuks renditööjõu kasutamise täpsemat reguleerimist ja kontrolli ning eelistab eestlaste tagasipöördumist võõrtööjõule ning toetab riiklike meetmetega passiivsete inimeste tööhõivesse kaasamist,” ütles Helme. Seeder lisas, et tulevane koalitsioon seisab ka „tugevalt ettevõtluse, sealhulgas iduettevõtete arengu eest“.
Eesti võiks olla peakorterite maa
Kuigi Kakko sõnul ei tohiks pensionifondidele kui kohaliku kapitali kõige olulisematele allikatele ette kirjutada, kui palju nad peavad Eestisse investeerima, on ta siiski päri, et kohaliku kapitali Eestisse jätmisele peab rohkem tähelepanu pöörama.
„Pikaajaliselt on riigi seisukohast kasulik, mida rohkem on meil siin peakortereid ehk selliseid ettevõtteid, mille kasum jääb siia ja mille majandusotsuseid tehakse ka siin,“ ütles Kakko. Tema sõnul on hea näide Graanul Invest, mis on rahvusvahelise laienemise käigus jõudsalt kasvanud, kuid otsused tehakse siin. „Selliseid ettevõtteid võiks kõvasti rohkem olla, aga kui kohalikul tasemel kapitali ei pakuta, siis nad lähevad kapitali mujale otsima,“ selgitas Kakko. Nii tekib olukord, kus välisriikide suurinvestorid annavad küll kasvamiseks vajaliku raha, kuid otsused tehakse Eestist väljaspool.
Seejuures tõdes Kakko, et Eestil pole enam odava tööjõu või mõne muu tootmissisendi põhist konkurentsieelist. „Tegelikult peame liikuma suurema lisandväärtuse suunas, kuid see väärtus tekib ainult siis, kui kontrollime juhtimistasandi otsuseid ja meie brändidel on väärtus,“ rõhutas Kakko.
BaltCapi kasvufondi juhi sõnul peab riiklikul tasemel mõtlema, millisesse kultuuriruumi Eesti ettevõtlus- ja majanduskultuur kuulub. „Mõneti vaadatakse meid Põhjala osana, aga kui meie käitumismuster ei vasta sellele, siis on väga raske põhjendada, et kuulume Põhjala kultuuriruumi,“ tõdes Kakko.
Prangli: muutusi on oluline selgitada
Advokaadibüroo Soraianen partner Toomas Prangli hinnangul ei saa hinnata, kas protektsionism loob majanduses korda või segadust. „On olemas liberaalse vaba majanduse ja protektsionismi kord. Kui need on selgelt reguleeritud, siis kord on kord,“ tõdes Prangli. Samas ütles ta, et oluline on mõelda, millise sõnumi saadame korra muutmisega välisinvestoritele.
„Nad on siin äri tehes teatud asjadega arvestanud. Näiteks tööliste sissetoomisega. Kui nad seda enam teha ei saa, siis võib see välisinvestorites päris palju ebakindlust tekitada,“ ütles paljusid välisinvesteeringuid nõustanud õigusekspert. Seejuures võib reeglite muutmisel olla mõju pikemas perspektiivis. „Kui paneme mingid äri- ja kasvuvõimalused kinni, siis on ka tulevikus investoritel hirm, et järgmise võimuvahetusega muutub majanduskeskkond taas,“ lisas Prangli.
Seejuures leidis Prangli, et seades tõkkeid välisettevõtlusele, võime luua takistusi Eesti eksportijatele. „See tähendab, et meile jääb ainult enda turg ja kas me tõesti tahame hoida enda põllumeestele ja tehnoloogiaettevõtetele turgu, kus tegelikult on piiratud teenimisvõimalused,“ küsis Prangli. „Väikeriikidel on ka huvi, et suurriigid ei läheks seda teed, sest neil on sellise korra valimisel rohkem iva sees,“ lisas ta.
Siiski peab Prangli hinnangul ootama ära, mida poliitikud kokku lepivad ja kas uue valitsuse majanduspoliitika kaldub protektsionismi. „Siis saab muutusi adresseerida välisinvestoritele ja vajadusel ka neid rahustada. Kui rääkida aga panganduskriisist, siis tuleb selgelt öelda, et juhtumid on avastatud, sellega tegeletakse ja selle tulemusel muutub pangandus puhtamaks,“ sõnas Prangli.
Hetkel kuum