Jaga lugu:
Uudised
Ainult tellijale

Kolm petuskeemi, mis eestlasi lollitasid

Väidetavalt krüptoraha loonud OneCoini värbamisüritus Tallinnas hotellis Europa. OneCoini juhte on vahistatud ning selle peamist juhti pole õnnestunud veel kinni pidada. Eestis seda aga uurimiseks piisavaks põhjuseks ei peeta.  Foto: Kristel Härma

Homne Äripäev kirjutab skeemidest, millega Eesti investorid rahast lagedaks tehakse. Mõned sarnastest skeemidest on Äripäeva veergudel juba varem paljastatud.

Meenutame siinkohal kolme levinud skeemi, mis Eestis takistamatult tegutsevad ja inimestelt tuhandeid ja kümneid tuhandeid eurosid röövivad.

Äripäev on toonud varem lugejateni Eestis segamatult levivate krüptoskeemide OneCoin ja Nano Club kinnised värbamisüritused, mis pärast korduvaid lubadusi rikastumist kellelegi peale selle juhtide ei toonud.

Mõlemad skeemid lõid väidetavalt oma krüptoraha enda kinnises süsteemis. Liitumiseks tuli osta koolituspakette ning leida ka ise uusi liitujaid. Liitunutele jagati pidevalt uusi lubadusi selle kohta, millal ja kuidas saab väidetava valuutaga lõpuks kauplema hakata.

OneCoin läks Eestis nii kaugele, et selle entusiastid võtsid selle kasutusele justkui enda valuutana, mille eest sai osta mõnes poes ja söögikohas kinkekaarte (pool summast tuli enamasti tasuda siiski eurodes) ning samamoodi küsiti ka maatükkide eest osa summast just OneCoinides.

Ka OneCoini endisel värbajal tekkisid kahtlused, et OneCoinil polegi krüptoraha ning tegu on pettusega.

OneCoini suhtes käib mitmes riigis uurimine ning selle rahvusvahelisi juhte on vahistatud. End krüptokuningannaks kutsuda laskev OneCoini peamine juht Ruja Ignatova on endiselt vabaduses, teda pole suudetud veel vahistada. Eestis OneCoini kohta uurimist algatatud ei ole.

Üleeuroopalisest uurimisest kirjutas Äripäev juba möödunud aastal, kui skeemi kahtlustati ka terrorismi rahastamises. Investorid olid Eestis aga algusest peale OneCoini suhtes umbusklikud.

Samamoodi on pettunuid Nano Clubiga liitunute seas. Ehkki politsei on öelnud, et Nano Clubiga ei ole nad uurimist algatanud seetõttu, et vihjajad ei ole ise kahju kannatanud, ei alustanud politsei uurimist ka siis, kui kannatanud lõpuks politseile avaldused tegid. Politsei ei võtnud Eestis rahast ilma jäänute avaldusi menetlusse, nimetades krüptoskeemile valeväidete peale raha andmist investeerimisriskiks.

Samuti on politsei nimetanud probleemina seda, et kaebused on tihtipeale seotud välismaa äriühingutega. Eestlastest võrkturundajaid, kes skeeme siin levitavad ja inimesi värbavad, politsei aga vastutama ei pane.

Erik Nurm rääkis Äripäevale, et ta armuski lihtsalt võrkturundusse ning midagi muud seal taga pole. Nurm andis aru ka Äripäeva raadio saates "Kuum tool".

Krüptorahaskeemi võrkturundaja Erik Nurm tunnistas, et on tekkinud takistusi, kuid rahast pole kedagi ilma jäetud.  Foto: Andras Kralla

Noortele suunatud värbamine

Sel aastal jõudis Eestisse vastuolulise mainega USA valuutakauplemiskoolitaja iMarketsLive, kes värbas siin usinalt eelkõige noori, keda peibutati miljonärieluga, mis võiks kauplemisega kaasas käia.

Probleem oli selles, et noori meelitati keerulise ja suurte riskidega forex-kauplemise juurde ning liitumine oli tasuline. Liitumiseks tuli tasuda umbes 190 eurot ja iga järgmine kuu umbes 140 eurot. Kui kutsud kaks inimest juurde, saad liitumise tasuta ning iga järgmisega hakkad teenima juba lisa.

Swissoteli kogunes üle 300 miljonärielust huvitatud noore.  Foto: Liis Treimann

"Grupiga liituja lisatakse Eesti kogukonna ühisesse vestlusgruppi, mis asub suhtluskeskkonnas Telegram. Sinna saadavad juhtliikmed tihtipeale pilte edukatest tehingutest ning jääb mulje, nagu forex-turul kahjumisse jääda poleks võimalik,” rääkis üks noormees.

Äripäev käis värbamisüritusele kogunenud noortega ka vestlemas sellest, miks on neid paelunud just forex-kauplemine. Swissoteli kogunes üle 300 noore, et kuulata kolm tundi kõnesid forex-kauplemisest ja miljonäri mõttemaailmast.

Pikemalt saab suurtest petuskeemidest ja sellest, kuidas neist hoiduda, lugeda homme Äripäevast.

Jaga lugu:
Hetkel kuum