Uudised
Ainult tellijale

Riigi nõuded töötajate asukoha kohta tekitavad segadust

Kui ehitus peaks kestma kauem kui kaks aastat, tuleb töötajate asukohaks maksuametis märkida objekti asukoht  Foto: Raul Mee

Järgmisest nädalast peab iga viimane kui üks Eesti ettevõtja töötajate töökoha ja ametinimetuse maksuameti registrisse kandma, erinevate võimaluste rohkus põhjustab juba praegu segadust, kuid võiks edaspidi riigi tegutsemise ka lihtsamaks teha.

Kas keegi tõesti mõtles 2019. aastal, et inimestel on Eestis üksainus fikseeritud füüsiline töökoht, jäi ettevõtja Sten Tamkivi kriitiliseks. "Kui panna Eestis mitmes kohas töötavate inimeste töökoht näiteks juhi või juhtimise asukoha järgi ja juht asub Californias, siis see ei ole ju lihtsalt tõsi. Mis kasu sellisest statistikast on?" küsis ta.

Tamkivi ütles, et uue töötajate registri nõuded tekitavad kohe probleeme mitmele tuhandele inimesele, kes selle süsteemiga hästi ei ühildu, ning vägisi jääb mulje, et sellele ei ole mõeldud.

Maksu- ja tolliameti andmetel tehti esimeses kvartalis palgamakseid 616 211 inimesele. Alates juunist tuleb kõigi nende inimeste töötamise asukoht kanda ka töötajate registrisse.

Maksuameti teenuste osakonna arendusspetsialisti Tiina Lindroosi sõnul on muudatus vajalik, et riik saaks koguda täpsemaid andmeid töökoha ja ametite kohta. "Riigiasutused koos tööandjate esindajatega leidsid, et tööandjatele lisanduv halduskoormus on kõige väiksem, kui töökoha aadress ja ametinimetus kantakse tööandjatele juba tuttavasse töötamise registrisse. Tavaliselt on seda infot saadud rahvaloendustelt," lisas Lindroos.

Eestis sai esimeses kvartalis palka üle 600 000 inimese. Kuigi enamik neist töötab püsivalt ühes ja samas kohas, on selge, et kõigi nende asukoha sisestamine valutult ei möödu. Kui suur on nende inimeste arv, kes ei tööta püsivalt ühes kohas, on praegu andmete puudumise tõttu vaid spekulatsioon.

"Protsenti ei oska öelda, kuid probleemiks on suured üleriigilised ettevõtted, näiteks kaupluste ketid, mida juhitakse ühest kohast, aga kauplusi on üle Eesti, samuti apteegiketid, pankade ja sidetalituste osakonnad. Kui nendes väikekontorites töötavate inimeste töökoha andmed märgitaks nii-öelda peakontori järgi, tekiks süstemaatiline nihe: pendelrände ülehindamine," selgitas ameti registripõhise rahvaloenduse projektijuht Diana Beltadze.

Statistikaamet on tema sõnul pidevalt kahe tule vahel - ühelt poolt tuleb arvestada andmeesitaja võimalustega ja koormusega, teiselt poolt tuleb arvestada sellega, et statistikaamet ei kogu andmeid iseendale, vaid andmetel on alati tellija, kes soovib tulemustega midagi peale hakata. Ideaalis peab statistika peegeldama tegelikku olukorda ja ideaalis tahaks ka statistikaamet teada inimeste tegelikku töötamise asukohta, aga on aru saadud, et selle märkimine pole alati võimalik.

Kust reeglid tulevad?

"Erandite jaoks – töökoht pole püsiv, töötamine objektil, välismaal või kodus – tuli luua otsustusreeglid, mis aitavad ettevõttel töötajale töökoha aadressi määrata. Otsustusreeglite olemasolu tagab selle, et ei määrataks lihtsalt juriidilist aadressi juhtudel, kui tegelikkuses on töötajal erinev tegutsemiskoha aadress," ütles ta.

Juhendi loomisel lähtus riik rahvusvahelistest juhenditest, aga juba praegu on teada, et teatud juhtudel see juhend Eesti oludega kokku ei lähe. Näiteks antakse juhendis mitmete objektide, näiteks ehituse, kaevanduste ja alltöövõtu jaoks kahe aasta piir: kui see ületatakse, on antud tööandja puhul tegemist eraldi tegutsemiskohaga, mis tuleks ka objektil töötajate töökoha aadressiks märkida.

"On leitud, et Eesti oludes on kaks aastat liiga pikk ajavahemik, aga millega seda asendada, on raske öelda, kui pole alusandmeid. Siinkohal on lähtutud andmeesitajate halduskoormusest, sest näiteks iga väiksema ehitusobjekti registreerimist töökoha aadressina pole mõistlik nõuda," tõdes Beltadze.

Kas kodus töötades on töökoha aadress kodu või tööandja oma?

"Võtsime suuna, et koduse aadressi, kui see ei kattu ettevõtte juriidilise aadressiga, nõudmine on liiast ning töötaja tuleks märkida tööandja tegutsemiskoha aadressile, kust ta juhiseid saab," ütles Beltadze.

Samas on andmeesitajad tema sõnul toonud ka näiteid, kus juht töötab samuti kodus või on tööandja välismaine ning Eestis ühtki tegutsemiskoha aadressi pole. "See tähendaks, et töökoha aadressiks on välisriik, kuigi inimene töötab Eestis kodus. Sellistes olukordades palume lähtuda sellest kus riigis ollakse maksuresident ning vastavalt siis töökoha aadress märkida. Virtuaalmaailma töötamiste registreerimine on keerulisem," lisas ta.

Mis hetkel tuleks märkida töökoha aadressiks välisriik?

"Kui inimene töötab välismaal püsivalt, siis ei teki küsimust. Mis saab juhtudel, kui inimene lähetatakse välismaale teatud ajaks? Mis on sellisel juhul välismaal viibimise kestus, millest alates tuleks töötaja töökoha aadressiks märkida välisriik? Kokku on lepitud kolme kuu piir," selgitas Beltadze.

Töökoha märkimisel on olemas võimalus märkida ka „liikuv töökoht“. Samuti on võimalik märkida töökohana kodune aadress – olgu see siis talupidaja, või ka idufirma arendaja.

Milleks selline statistika on vajalik?

"Eesti üks olulisemaid probleeme on töökohtade nappus maal, samuti riigisisene pendelränne – maalt käiakse tööle võrdlemisi kaugel paiknevatesse keskustesse, kusjuures sageli ühistransport sellist igapäevast töörännet ei toeta. Selleks, et arendada tõhusat regionaalpoliitikat on hädavajalik teada, kus asuvad töökohad, kus elavad inimesed ja kui kaugel nad tööl käivad," märkis Beltadze.

Esimene suurem tuleproov tuleb uutele andmetele 2021. aastal, kui rahvaloendus viiaksegi läbi ainult registrite baasil sisendina kasutatakse andmekogudes juba olemasolevaid andmeid.

Kriitikuid on muudatusel olnud algusest peale

Seaduseks muutus töötaja ametinimetuse ja töökoha sisestamine juba mullu novembris, lihtsalt kohustuslikuks muutus see alates juunikuust. Juba siis märkis tööandjate keskliit, et kui seaduses kirjeldatud andmevajadus on arusaadav ja kindlasti on õige suund halduskoormuse vähendamisele, siis väidet, et halduskoormus väheneb, pole ühegi prognoosiga toetatud.

Lisaks statistikaametile saab ligipääsu töötamise registrile veel kaitseressursside amet kutsealuste kaitseväeteenistuskohustuse täitmise tagamiseks. Sealhulgas võivad nad seda kasutada riigikaitselise sundkoormise määramiseks ja teatavaks tegemiseks. Kaitseväele antakse ligipääs reservis oleva isiku kaitseväeteenistuskohustuse täitmise tagamiseks.

Toona viitas Inimõiguste Keskuse esindaja Kari Käsper, et uus isikuandmete kaitse määrus kehtib ka riigile ja isikuandmete kogumine-kasutamine peab olema ühtlasi proportsionaalne ja sihipärane. Soov väärteona karistatava kohustuse rikkumist - kaitseväest eemalehoidjate toomist - nende andmete abil tõkestama hakata seda ei ole.

Maksu- ja tolliamet (MTA) tuletab seoses läheneva suveperioodiga meelde, et ka ajutine lisatööjõud tuleb töötajate registris registreerida ning töötajale tehtud palgamaksed deklareerida. Registreerida saab lihtsustatud korras teha ka telefonilt sõnumiga.

Kuna lihtsustatud registreering hõlmab vaid osa nõutavatest andmetest, peab registreeringut kindlasti seitsme kalendripäeva jooksul töötamise liigiga täiendama.

Statistikaameti registripõhise rahvaloenduse projektijuht Diana Beltadze sõnas, et järgmine rahva ja eluruumide loendus toimub 2021. aastal ja on kavas läbi viia registrite baasil.

Töötajate registrisse kantavad andmed peavad katma rahvaloenduse vajaduse, sobima ametite palgalõhe uurimiseks, ametikohtade nõudluse välja selgitamiseks, tööjõuvajaduse prognoosi tegemiseks, regionaalse tööjõuvajaduse hindamise seiresüsteemi loomiseks lähtuvalt ametinimetusest ja töökoha aadressist.

Registrisse kantavate töökoha ja ameti andmete eesmärk on vähendada koormust, mis tekib ettevõtetele andmete esitamisel statistikaametile ja tervise arengu instituudile.

Hetkel kuum