Artikkel

    Kalakasvanduses mõjub põud sama hävitavalt kui viljapõllul

    Kodumaa kalakasvatajad nimetavad eelmise aasta suve selle kuumuse ja kuivuse tõttu katastroofiliseks ning ütlevad, et kui ka tänavu selline ilm kordub, peab nii mõnigi oma tegevuse lõpetama või selle ümber korraldama.

    Rukkikuningana tuntud Hans Kruusamägi, kel Lääne-Virumaal ettevõtte OÜ Simuna Ivax all muude tegevuste kõrval ka kuus kalakasvandust.Foto: Scanpix
    Meie paarkümmend suuremat sisevetel tegutsevat kalakasvandust põhinevad enamjaolt nimelt looduslikul ressursil – vett kasvanduse basseinidesse ammutatakse allikatest ja jõgedest. Eelmise aasta suure kuivaga, kui näiteks Kesk-Eesti mõnes piirkonnas ei tulnud kuude kaupa taevast tilkagi vett, muutusid kuivaks mitte üksnes jõesängid, vaid vee hulk vähenes ka allikates ja mis samamoodi hull lugu – isegi allikavesi muutus soojemaks ega olnud enam tavapärane 4–6 kraadi, vaid 7–9 kraadi.
    Seega olid paremas seisus need kalakasvandused, mis paiknesid allikate läheduses ning kellel oli varutud piisavalt pumpamisvõimsust, et vett basseinides läbi filtrite ja hapnikuga rikastaamise seadmete ringi ajada.
    Enamik Eesti kalakasvatustest on spetsialiseerunud vikerforelli kasvatamisele ning sellisel juhul peab kalade veetemperatuur püsima stabiilselt +15 – +16ºC vahemikus, kalakasvatajate juttude järgi aga kerkis mullu suvel mõnes basseinis juba +25 – +27ºC kanti. Vikerforellile sobib meie jõgede tavapärane veetemperatuur kõige paremini, sest näiteks karpkala vajab üksjagu suuremaid tiike, paalia aga juba ka kestvalt madalamat, +13ºC piiresse jäävat veetemperatuuri, nii ett viimast saabki Eestis kasvatada ainult allikate juures.
    Kasvandused vaid allikatele
    Rukkikuningana tuntud Hans Kruusamägi, kel Lääne-Virumaal ettevõtte OÜ Simuna Ivax all muude tegevuste kõrval ka kuus kalakasvandust, ütleb, et ka tänavune kevad andis maikuu lõpu ja juuni alguspäevil kalakasvatajatele juba esimese n-ö tormihoiatuse, kui veetemperatuur ähvardas basseinides üle paarikümne soojakraadi kerkida. Ent nüüd juunis on ikka ka vihma visanud ja esimene ehmatus on õnnelikult üle elatud.
    „Kui sel aastal on praegu seis veel talutav, siis eelmisel aastal muutus olukord katastroofiliseks ja mingil moel saime kalakasvatusega tegeleda vaid allikate peal olevates kasvandustes Vohnjas, Äntul ja Mõdrikul. Aga näiteks Käruveskis läks vesi juba 26–27 kraadiseks, kalad jäid söötmata ning nende hukkumise vältimiseks tuli neid ümber asustada teistesse kasvandustesse,” räägib Kruusamägi. „Liiga soojast veest kaob hapnik ja kui viskad hapnikuvaesesse vette sööta, siis tekivad seal orgaanilised protsessid ja kalad hakkavad surema. Suutsime seda eelmisel aastal veel vältida, aga kasvandused, mis asuvad jõgede keskjooksudel olid kuuldavasti püstihädas.”
    Kruusamägi nendib, et looduslikku jõevett kasutavad kalakasvandused basseinides olevat vett kuidagi kunstlikult jahutada ei ole saa. Mõningast leevendust pakub vee ringipumpamine ja selle hapnikuga rikastamine, aga seda saab teha siiski vaid paar-kolm korda, lõppeks tuleb kasutatud vesi ikkagi puhastada ja keskkonda tagasi lasta. Ta meenutab, et just aasta tagasi, 15. juunil 2018 oli pikast põuast tingituna kalakasvandustes juba jama majas.
    „Ega kalakasvatus ei erine suuresti viljakasvatusest – mõlemad sõltuvad meie laiuskraadil ikkagi väga palju ilmastikust. Kui tavaliselt saame seitse-kaheksa tonni vilja hektarilt, siis eelmisel aastal saime kuivuse tõttu vaid tonni,” toob Kruusamägi välja võrdluse. „Kõik sõltub loodusest. Kalade puhul jääb soojas hapnikuvaeses vees juurdekasv kesiseks. Eks see mõjutab otseselt kala hinda ja ega meil enda kasvandustest pärit kala ju eriti saada olegi. Kodumaistes kasvandustes kasvatatud kala hulk on turul väga piiratud ning kui meid tabavad sellised ekstsessid nagu mullu, siis jääb veelgi vähemaks.”
    Kuidas põud kusagil veetaset mõjutab, on Kruusamäe hinnangul väga erinev – iga jõgi ja allikas käitub erinevalt. Aga kui üldiselt rääkida, siis eelmisel aastal langes veetase Eesti siseveekogudes keskeltläbi üle meetri. Ja taastus see enam-vähem alles tänavu aprilli teises pooles, kirjeldab ta.
    „Kui põuased suved jätkuvad, siis tuleb tegevus ümber kombineerida, ega muu aita,” nendib kalakasvataja. „Tuleb järgida looduslikke olusid ja rajadagi kalakasvandused vaid allikatest maksimaalselt 400 – 500 meetri kaugusele. Tuleb varuda lisaseadmeid, pumpasid, vett hapnikuga rikastada. See on kõik lisakulu.”
    Kuumus lööb elurütmi sassi
    Jõgevamaal Pedja jõe keskjooksul paikneva Härjanurme kalatalu peremees, ihtüoloogi ehk kalateadlase haridusega Aarne Liiv nendib, et ilmastik, eriti sademetevaegus, puudutab kalakasvandusi otseselt ja juba tänavunegi kuumus tegi liiga, kuigi pole veel olnud pikalt liiga soe – kuumus saabus lihtsalt erakordselt vara.
    „Kalade ümbervedu kevadel teistesse tiikidesse koos tiikide või basseinide ettevalmistamisega, et neil oleks seal ka ruumi kasvada võtab oma paar kuud aega,” kirjeldab Liiv. „Meie kõike ei jõudnud enne kuuma tulekut. Kus kalad olid ümber paigutamata ja väga tihedalt, seal tekkisidki probleemid. Praegu on asjad suhteliselt korras, vett jagub ja muidu on ka olud normaalsed.”
    Jõgevamaal Pedja jõe keskjooksul paikneva Härjanurme kalatalu peremees Aarne Liiv.Foto: Scanpix
    Ent Aarne Liiv möönab, et sellise veepuuduse puhul, nagu oli Jõgevamaal möödunud aastal, ei aitagi miski. Ta meenutab, kuidas 2010. aasta juuli-august olid samamoodi kuumad, mil saadi esmakordne ilmamõjude tundmaõppimise kogemus. Sellest võetigi õppust ning tänu sellele pääses Härjanurme mullu üksjagu kergemalt. Liiv teab rääkida, et sellist ilmastikku pole vähemalt Jõgevamaal ehk isegi sada aastat või isegi kauem olnud, sestap – kuidas oskadki selleks valmis olla.
  • Hetkel kuum
Kõlvart ehk kukutabki Ratase. Aga edasi?
Riigikogu opositsioon on sisepoliitika tasakaalustaja, võimu kriitik ja korravalvur, mis aitab riigil probleeme lahendada, kuid erakonnal, kes soovib siin olla juhtrollis, tuleb ennekõike iseendas selgusele jõuda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riigikogu opositsioon on sisepoliitika tasakaalustaja, võimu kriitik ja korravalvur, mis aitab riigil probleeme lahendada, kuid erakonnal, kes soovib siin olla juhtrollis, tuleb ennekõike iseendas selgusele jõuda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eesti Panga prognoos: majandus paraneb, aga jääb tänavu miinusesse
Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt paranevad tingimused majanduskasvu taastumiseks, tänavu liigub sisemajanduse kogutoodang tõusujoones, kuid aasta kokkuvõttes jääb majanduse maht siiski 0,6 protsenti väiksemaks.
Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt paranevad tingimused majanduskasvu taastumiseks, tänavu liigub sisemajanduse kogutoodang tõusujoones, kuid aasta kokkuvõttes jääb majanduse maht siiski 0,6 protsenti väiksemaks.
Pangaaktsiad upitasid S&P 500 indeksi plussi
USA börside suuremad indeksid lõpetasid nädala esimese kauplemispäeva eri suundades: S&P 500 indeks ja Dow Jonesi tööstuskeskmine sulgusid pangaaktsiate tõukel plussis, Nasdaq miinuses.
USA börside suuremad indeksid lõpetasid nädala esimese kauplemispäeva eri suundades: S&P 500 indeks ja Dow Jonesi tööstuskeskmine sulgusid pangaaktsiate tõukel plussis, Nasdaq miinuses.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Juht laveerib coach'i rollis tundliku infoga
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
Rainer Saks: Ukraina võiduvõimalus on palju suurem, kui Venemaa kordab üht viga Venemaa "suurpealetungi" analüüs
Venemaa sumbunud suurpealetung on nende maksimum, kuid Ukraina pealetungi edukus sõltub sellest, kas Venemaa on oma vigadest õppinud, rääkis hommikuprogrammis julgeolekuekspert Rainer Saks.
Venemaa sumbunud suurpealetung on nende maksimum, kuid Ukraina pealetungi edukus sõltub sellest, kas Venemaa on oma vigadest õppinud, rääkis hommikuprogrammis julgeolekuekspert Rainer Saks.
Soome jääb sammu kaugusele NATOst, Rootsil on olukord keerulisem
Ungari ratifitseeris Soome liitumistaotluse NATOga, seega seisab viimane otsus Soome liitumise üle nüüd Türgi taga.
Ungari ratifitseeris Soome liitumistaotluse NATOga, seega seisab viimane otsus Soome liitumise üle nüüd Türgi taga.
Lufthansa tühistas suurte streikide eel mitu lendu
Saksamaa lennufirma Lufthansa tühistas pühapäeval mitu lendu tehnilistel põhjustel, vaid mõned tunnid enne suurt streiki, vahendab Bloomberg.
Saksamaa lennufirma Lufthansa tühistas pühapäeval mitu lendu tehnilistel põhjustel, vaid mõned tunnid enne suurt streiki, vahendab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.