Uudised
Ainult tellijale

Suur skeem: Hirve ja Gammeri majandusmaffiat hoidis koos rahaahnus

Prokuratuuri väitel asusid Hubert Hirv (vasakul), Ardo Vilbre (keskel) ja Pavel Gammer kuritegeliku ühenduse hierarhias tipus.   Foto: Liis Treimann

Restorani- ja hotelliärimeeste Hubert Hirve ja Pavel Gammeri äritegevus paistab tavalisena: nendega seotud ettevõtted pidasid tuntud restorane, palgatud olid autojuhid, raamatupidajad ja advokaat. Aga prokuratuur nimetab neid ahneteks kuritegeliku ühenduse liikmeteks.

„Selle kuritegeliku ühenduse liikmeid hoiab koos vaid raha!“ väitis prokurör Kati Reitsak esmaspäevasel Hirve ja Gammeri üle peetava kohtuistungi avakõnes. Tema koostatud skeemid kuritegeliku ühenduse hierarhiast ja seletused seotud isikute rollijaotuses ei jätnud kahtlust, et tegu on üle aegade suurima maffiaprotsessiga.

Reitsaku sõnul olid Hirv ja Gammer kuritegeliku ühenduse pealikud, kes elasid iseenda loodud reeglite järgi, mis päädis karistamatuse tundega. Pealike loodud ühenduse eesmärk oli tagada juhtide ja nende perekonna jõukas elustiil.

„Nad said kulutada iga kuu muljetavaldava summa, tagades neile ning nende lähedastele luksusliku elu,“ märkis Reitsak. Tema väitel ei jäta kriminaalmenetluse jooksul ära võetud esemete – relvade, laskemoona, kunstiteoste, ehete, topiste ja teiste väärisesemete – rohkus ja hinnalisus küsimustki, et nende loodud ühenduse ainus eesmärk oli varalise kasu lõikamine.

Maffia tunnus number 1: rollijaotus

Organiseeritud kuritegevusele on iseloomulik, et kõigil seotud isikutel on ühenduses selgelt määratletud roll, mis on allutatud hierarhias üleval pool asetsevate isikute kontrollile.

Teisel astmel pärast juhte on prokuratuuri väitel rahavoogude juhtimisega tegelenud finantsjuht Ardo Vilbre ja restoranide juht Jelena Lipendina. Nendes korrus allpool ehk hierarhia kolmandal astmel asusid musta raamatupidamist teinud Inga Gammer ja Inna Stoljar.

Maffia tunnus number 2: korruptiivsed sidemed

Samuti iseloomustavad kuritegelikku ühendust korruptiivsed sidemed riigi- või omavalitsusasutustes. Seetõttu olid hierarhias raamatupidajatega samaväärselt tähtsad ka vastumeetmete ja luureüksus, mille liikmed olid prokuratuuri väitel endine kaitsepolitseinik Viljar Subka ja advokaat Viktor Särgava. Nende peamiseks ülesandeks oli õiguskaitseorganite töö häirimine ja info hankimine.

Neljandal astmel asusid Hirve ja Gammeri autojuhid Aleksandr Russalim ja Sergei Panov, kes osutasid pereliikmetele teenust ööpäev läbi ja jälitasid ohvreid reaalajas, kasutades selleks ka GPS seadmeid.

Maffia tunnus number 3: ebaseaduslik tegevus

Viimane koht hierarhias kuulus Hirve ja Gammeriga seotud ettevõtetele ja nende ettevõtetega seotud liikmetele. Osa neist sooritasid süüdistuse järgi üksikuid kuritegusid ja nendesse olid kaasatud ka ühendusse mitte kuulunud liikmed.

Viimasel astmel oli aga Hirve ja Gammeri loodud ühenduses tähtis roll – Reitsak nimetas seda koguni kuritegeliku ühenduse veresoonkonnaks ja hapnikuks. Prokuröri väitel tagati erinevate ettevõtetega skeemitades ühendusele võimekus ennast ise rahastada. Tulu saadi ka maksudest hoidumisega: ettevõtete tegeliku käibe varjamisega ja ümbrikupalkade maksmisega.

Maffia tunnus number 4: pealtnäha on kõik seaduslik

Kuritegeliku organisatsiooni eripäraks on ka see, et jälgede peitmiseks põimitakse legaalne majandustegevus illegaalsega. Peamisteks ühenduse sularahamasinateks võib nimetada pealtnäha tavalisi ettevõtteid: Escado Grupp, Restoplus ja Emerana. Viimased neist on kustutatud, kuid need tegelesid Tallinna vanalinnas asuvate menukate restoranide Korsaar, BeerHouse, Farm ja Rukis pidamisega. Nende ettevõtete juhatustes olid varem Anna Dobrovolskaja, Mihkel Kalbus, Raul Feldman, kes kõik on saanud süüdistuse maksukuritegudes. Teisalt pole nad saanud süüdistust kuritegelikku ühendusse kuulumises.

MiniCredit otsapidi sees

Samas on ühendusega otsapidi soetud olnud veel hulk ettevõtteid, nii et nende omavaheliste seoste joonistamisel kujuneb üks suur ämblikuvõrk. Selles võrgus on tähelepanuväärne ka pankrotistunud skandaalse kiirlaenuäri MiniCrediti seltskond. Äripäev on varem kirjutanud, et kuritegeliku ühenduse seltskonna ajas omavahel tülli üks suuremaid kiirlaenuärisid MiniCredit, mille aastaid tagasi alanud pankrotimenetlus tõi välja miljonite eurode eest sularaha väljavõtmisi, segased tehingud ja firma pangakaardiga ööklubides tuuritamised.

Kokkuvõtlikult märkis Reitsak, et Hirve ja Gammeri juhitud skeem oli elujõuline: omaenda julgeoleku- ja finantsvõimekusega, sai toimida ebaseadusliku jälitustegevusega saadud infole tuginevalt, lähtus oma mõjuvõimust ega pöördunud konfliktide lahendamiseks õiguskaitseorganite poole.

"Kui jälgida skeemi, mille Hubert Hirv ja Pavel Gammer lõid, siis nende tegevus oli väga laiapõhjaline, nagu riik riigis," märkis Reitsak.

Hirv ei mõista ahnust

Hirv väitis esmaspäevasel istungil, et tema jaoks on süüdistused absurdsed. „Jah, raha on kahtlemata motivatsioon. Aga mul on keeruline aru saada sellest, miks seda peetakse ahnuseks,“ väitis ta. Samuti väitis ta, et pole ühelgi hommikul tööle läinud teadmisega, et ta töötaks kuritegeliku ühenduse heaks.

Samuti väitis Hirve kaitsja Oliver Nääs, et ettevõtjale ei saa ette heita majandusliku kasu teenimist, sest see on iga tegutseva ettevõtte eesmärk. Aprillis toimunud istungil tunnistas Hirv end süüdi vaid temaga seotud ettevõtetes ümbrikupalkade maksmises.

Nääsi hinnangul pole aga ümbrikupalkade maksmises midagi maffalikku. Tema hinnangul on süüdistused kuritegeliku organisatsiooni juhtimises ülepaisutatud ja kunstlikud, sest nii Hirv kui ka Gammer on olnud edukad ärimehed, nende restoranid on ülimenukad ja mõlemad ettevõtjad on kuulunud koguni Äripäeva Rikaste TOPi.

Tütred viivad äri edasi

Ka Gammer on varasemal istungil väitnud, et süüdistused maffiapealikuks olemises on tema suhtes valed ja ebaõiglased ning ta loodab vaid õiglasele kohtumõistmisele.

Nääs rõhutas, et nüüdseks on ettevõtete juhtimise üle võtnud Hirve tütred Kristiina ja Tiina Hirv. Pärast seda pole nende juhitavad firmad ümbrikupalkasid maksnud. "Selline tegevus pole iseloomulik kuritegelikule ühendusele," väitis ta.

Kolmapäeval jätkub kohtupidamine Hirve ja Gammeri üle ja siis minnakse juba tõendite uurimise juurde.

Esitatud süüdistused on alusetud

Äripäevale avaldas vastulause ka süüdistatav advokaat Viktor Särgava, kelle sõnul on süüdistused alusetud ja ta võeti vastutusele selle eest, sest taotles Kristian Kesneri poolt AS Minicredit paljaks varastamist.

Allpool avaldame Särgava vastulause:

“Mulle sisuliselt inkrimineeritakse õiguspärase advokaaditeenuse osutamist, kuid seda peetakse õigusvastaseks, sest sellega “raskendati” õiguskaitseorganite tööd ja teenust osutati tasu saamise ehk “ahnuse” eesmärgil. Sellise kriteeriumi kohaldamise korral tuleks kõik advokaadid kriminaalvastutusele võtta. See oleks sama, kui võtta vastutusele arstid arstiabi osutamise eest eesmärgiga teenida palka. On anomaalia, et miks prokuratuuri enda töötajate poolt palga nime tööl käiminel kuritegelik pole?! Minu vastutusele võtmise tegelikuks põhjuseks on see, et ma advokaadina taotlesin suurkelmi Kristian Kesneri poolt AS Minicreditist ligi 350 000 euro varastamise uurimist, kuid ei teadnud, et Kesneri puhul oli tegemist keskkriminaalpolitsei ja riigiprokuratuuri ebaseadusliku kaitse all pettusi toime paneva isikuga. Mind poogiti siia kriminaalasja ja võeti vastutusele selleks, et Kesnerilt “tuli maha võtta”. Ma kavatsen oma õigusi kohtus lõpuni kaitsta kuni õigeksmõistva kohtuotsuseni.”

Samuti väitis Viljar Subka, et tema suhtes esitatud süüdistused on tõendamata, otsitud ja valed. Avaldame ka Subka vastulause:

"Minule on esitatud süüdistus kuritegeliku ühendusse kuulumises. Ametlikku tööle asumist 2016 aasta algul OÜ Baltic Hotel Group (opereerib kahte hotelli) arendusjuhi ametikohale on süüdistuses kirjeldatud kui kuritegelikku ühendusse astumisena. Käesolevas kriminaalasjas hotellikett kriminaaluurimise all ei ole.

Olen osutanud koos partneri Aivar Orukask'iga klientidele (Hirv, Gammer jne) advokatuuriseaduse mõttes läbi OÜ AiWil Õigusbüroo õigusabiteenust.

Süüdistuses on minu tegevus sisustatud kahe alljärgneva seadusliku tegevuse (õigusabi osutamine läbi AiWil Õigusbüroo) väljatoomisega ja seostatud ilma igasuguse tõendusliku baasita kuritegeliku ühenduse poolse vastutegevusena, mis on sisult valed ja otsitud.

Süüdistuses on käsitletud õigusnõustamise teenuse osutamist hoopis vastutegevusena. Sellise absurdse loogika järgi peaks ju kõik õigusnõustajad kõik vähemal või suuremal määral liigitama politseitöö takistajatena, kuna nad esindavad oma kliente erinevates menetlustes. Selline lähenemise omaksvõtt meenutab juba autoritaarset nõukogude korda, kus vähegi segavad elemendid kõrvaldati teelt nii seaduslike kui ka ebaseaduslike vahenditega, kasutades selleks ka näiteks kriminaalõiguslikke vahendeid.

Siinkohal tahan selgitada, mida tähendab üldse vastuluure, sest käesoleval juhul on prokuratuur ajanud segi vastuluure mõiste ja sisustanud õigusnõustamise käigus avastatud politsei kriminaalmenetluslikus tegevuses avastatud erinevaid seaduserikkumisi hoobilt vastuluurealase tegevusega. Vastuluure (siseluure) ülesanne on riigi poolt riigisaladuseks kuulutatud teabe kaitsmine ja kaitstavale teabele ebaseadusliku ligipääsu (inim- ja tehnilise luure) takistamine.

Tähelepanuväärne kogus selle menetluse juures on fakt, et menetlus alustati rahapesualaste kuritegude uurimiseks, kusjuures kriminaaltoimiku materjalides puuduvad viited rahapesualasele tegevusele. Seega üle aasta menetleti ja taotleti jälitustoiminguteks lubasid fabritseeritud kuriteoteate või jälitusinfo alusel.

Kuritegeliku ühenduse sätet oli kriminaaluurimises vaja eelkõige õigustamaks seda pretsedenditud jälitustoimingute tegemise ulatust ja mahtu. Seega kokkuvõtvalt tuleb märkida, et paber kannatab kõike…"

Lugu on täiendatud Viktor Särgava ja Viljar Subka kommentaariga 23. oktoobril.

Hetkel kuum