Kuigi Eesti ettevõtjad on vilepuhumisega kokku puutunud juba aastakümneid, pole soovinud poliitikud ega ettevõtjad luua süsteemi, mis aitaks suured skandaalid ära lahendada juba rohujuure tasandil, nentisid advokaadibüroo KPMG Law asutaja Risto Agur ja KPMG riskinõustamise valdkonna juht Viljar Alnek.

- Advokaadibüroo KPMG Law asutaja Risto Aguri sõnul ei tohi vilepuhumist seostada pealekaebamise kultuuriga, vaid võimalusena pesta ettevõtte musta pesu ilma avaliku skandaalita.
- Foto: Andras Kralla
Eestis on olnud mitu märkimisväärset vilepuhumisjuhtumit: Taltechi teadusrahade kõrvalekantimine, maaeluministeeriumi endise kantsleri Illar Lemetti ja endise ministri Mart Järviku konflikt, Danske rahapesu või Reformierakonna väidetav varirahastamine. „Pole ettevõtjaid, keda poleks see teema aastakümneid puudutanud, kuid alles nüüd otsustas Euroopa Liit võtta vastu direktiivi, mis ühtlustab vilepuhumisereeglid majandusühenduse üleselt,“ ütles Agur.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kui mõelda haridusele kui strateegiale, mitte pelgalt süsteemile, avaneb uks uutmoodi vaatele: kas kool on pelgalt teadmiste ja testide edastamise koht või keskkond, kus kasvatatakse iseseisvaid ja vastutustundlikke inimesi? Audentes on valinud selgelt viimase tee.