Kuigi Eesti ettevõtjad on vilepuhumisega kokku puutunud juba aastakümneid, pole soovinud poliitikud ega ettevõtjad luua süsteemi, mis aitaks suured skandaalid ära lahendada juba rohujuure tasandil, nentisid advokaadibüroo KPMG Law asutaja Risto Agur ja KPMG riskinõustamise valdkonna juht Viljar Alnek.

- Advokaadibüroo KPMG Law asutaja Risto Aguri sõnul ei tohi vilepuhumist seostada pealekaebamise kultuuriga, vaid võimalusena pesta ettevõtte musta pesu ilma avaliku skandaalita.
- Foto: Andras Kralla
Eestis on olnud mitu märkimisväärset vilepuhumisjuhtumit: Taltechi teadusrahade kõrvalekantimine, maaeluministeeriumi endise kantsleri Illar Lemetti ja endise ministri Mart Järviku konflikt, Danske rahapesu või Reformierakonna väidetav varirahastamine. „Pole ettevõtjaid, keda poleks see teema aastakümneid puudutanud, kuid alles nüüd otsustas Euroopa Liit võtta vastu direktiivi, mis ühtlustab vilepuhumisereeglid majandusühenduse üleselt,“ ütles Agur.
Seotud lood
Eesti energiasüsteem seisab teelahkmel, kus ühelt poolt on surve vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning teisalt tagada varustuskindlus ja konkurentsivõime rahvusvahelisel turul. Taastuvenergia areng on vältimatu samm, kuid seda saadab küsimus: kas meie sõltuvus välismaistest tehnoloogiatest ei suurene veelgi? Paneelid, inverterid ja akud vajavad materjale ning tootmisvõimsusi, mida Euroopas napib. Samas pakub taastuvenergia mitmeid strateegilisi eeliseid.