Väiketuulik tasub ära pideva tuulega paigas

Tuulikule sobib selline asukoht, kus on pidevalt palju tuult. Need paigad on rannikul ja saartel ning kõrgematel kohtadel. Kui tuule kiirus kasvab kaks korda, siis tuulikust tulev toodang ei suurene mitte kaks, vaid kaheksa korda. Ehk mida parem tuul, seda rohkem võimaldab tuulik säästa elektrivõrgust ostetavat elektrit.

Väiketuulikute kõrgus on tavaliselt 10-20 meetrit, aga mida kõrgem, seda parem. Tuuleenergia klaster tellis hiljuti Eesti Maaülikoolilt juhtumiuuringu, kus ühte Pandivere ja ühte Saaremaa alla 20 meetri kõrgusel töötavat tuulikut võrreldi, kui neil oleks kõrgem mast ja arvestati seejuures ka kõrgema masti suuremat maksumust. Analüüs kinnitas, et mida kõrgem mast, seda suurem toodang. Masti optimaalne kõrgus analüüsitud asukohtades oleks olnud Pandiveres 22 meetrit ning Saaremaal 30 meetrit.

Asukohas oluline arvestada võrguühendust ning lähedasi objekte. Tuule kineetilise energia võimsus kasvab tuule kiiruse kuubiga. Ühtset reeglit vajalikule minimaalsele aasta keskmisele tuulekiirusele on raske anda, kuna see sõltub konkreetsest rakendusest. Autonoomse süsteemi tuuliku paigaldamiseks võib aktsepteerida ka väiksemat tuuleressurssi, sest alternatiivsed energiaallikad on kallimad ja tihti ka suuremate keskkonnamõjudega. Autonoomse süsteemi puhul võiks tuuliku paigaldamisele mõelda alates tuulekiirusest 3,5 m/s ja võrguühendusega kohas alates 4,5 m/s.

Lisaks asukohas valitsevatele tavapärastele tuuleoludele on väiketuuliku asukoha otsimisel väga oluline ka selle paigutamine läheduses olevatest objektidest eemale. Kõik looduslikud ja ka tehisobjektid takistavad tuule sujuvat voolamist, vähendades tuule kiirust ja tekitades õhukeeriseid ehk turbulentse. Sellistes oludes väheneb tuuliku toodang oluliselt ja turbulents vähendab ka tuuliku komponentide eluaega. Seetõttu tuleks tuulik paigutada eemale nii puudest, majadest kui ka muudest tuult segavatest objektidest.

Tasuvuspiiriks üldjuhul 11 aastat. Tugevate tuulte ja sobiva asukoha korral võib väiketuulik toota majapidamisele kogu vajamineva elektri. Konkreetsest kasust rääkides tuleb aga eristada, kas tegemist on piirkonnaga, kus elektriühendus on olemas või mitte. Nt mõnel väikesaarel või ääremaal võib tuulik lisaks päikesepaneelile olla ainuke majanduslikult võimalik variant, kuidas elektrit saada. Sellisel juhul tekib kasu inimesele juba esimese kilovatt-tunni tootmisega.

Rääkides olemasoleva elektriühendusega kohtadest, siis loetakse õigesti valitud võimsusega tuuliku ja sellele sobiva asukoha korral mõistlikuks tasuvuspiiriks kuni 11 aastat. Näiteks Eestis valmistatud Konesko 10 kW tuulik toodab 6 m/sek keskmise tuule juures 19 500 -20 000 kWh aastas, mis vastab ligikaudu kahe maja elektrivajadusele. Sama tuulik väiksema tuulega kohas piisab aga ühele majapidamisele.

Tuulisel Ahvenamaal, kus sama tuulikut hetkel rahvusvahelise ohutus-, võimsuskõvera- ja mürataseme jaoks sertifitseeritakse, on see nelja kuuga genereerinud juba 10 500 kWh ehk võimaldaks toota kolme majapidamise elektri.

Konesko 10 kW tuuliku Tuge10 standard komplekti hind on 31 200 eurot. Sellele lisandub paigaldus ja vundament, aga selle hind sõltub asukohast ja varieerub palju.

Tuuliku paigaldamise tingimuste saamiseks tuleb ära käia kohalikus elektrivõrgus ja omavalitsuses. Esimesest kohast saab teada, mida on vaja ja kui palju maksab väiketuuliku võrku ühendamine ning kohalik omavalitsus väljastab projekteerimistingimused. Väiketuulikute puhul planeeringut ja keskkonnamõjude hindamist reeglina vaja pole, küll tuleb aga tuuliku püstitamise järel saada sellele kasutusluba.