Vanade reklaamidega poodi leiva järele

Suured muudatused ei ole lihtsad tulema, kuid iga väike asi aitab kaasa. Kandekottide abiga loodetakse klientide mõttemaailma avardada ning aidata kaasa keskkonnasäästliku mõtteviisi levimisele.

Reklaambänneritest kandekottide turg pole Eestis siiani olnud märkimisväärne. Siiski tegeleb juba 2005. aastast sellega Eesti päritolu ettevõte Grenius, tootes suurtest PVC-plakatitest erinevaid raha- ja kandekotte. Kuna Eesti turu valmisolek ei ole sellisteks toodeteks piisavalt küps - käsitööna valminud kottide omahind kujunes kohaliku turu jaoks lihtsalt liiga kõrgeks, rändab enamus kottidest piiri taha – Soome, Hollandisse, Portugali ja teistesse Euroopa riikidesse. Ka Greniusest suuremad samalaadseid taaskasutus-aksessuaare tootvad Euroopa brändid nagu Freitag ja Kultbag pole Eesti turu vastu siiani huvi tundnud.

Arvatavasti pole enamik Eesti ettevõtteid kunagi tulnudki selle peale, et nende kasutatud reklaamplakatitest võiks enne prügimäele saatmist kümneid põnevaid kotte ja sadu rahakotte õmmelda. Grenius püüdis vähesel määral küll sellealast teavitustööd teha, kuid tundus, et paljud omanikud eelistavad ettevõtte plakateid pigem puuriida presendina kasutada või viskavad need lihtsalt minema, kui on valmis ümbertöödeldud plakatid endale kottidena tagasi ostma.

Lisaks eelpoolmainitud Rimile on Eestis taolisi kotte lasknud toota näiteks Haapsalu Thalasso SPA Fra Mare ja JCDecaux – kotte on kasutatud firmasiseste kingitustena või müüdud öko- uudistootena klientidele. Firmad, kes on nõus oma prahi ümbertöötlemise eest maksma, näidates sellega ülesse hoolivust keskkonna vastu, saavad vastu rohelise imago, mis tänapäeva ettevõtlusmaastikul iga päevaga aina olulisemaks muutub.

Kui Rootsi mööblihiid IKEA pani oma Inglismaa kauplustes seni tasuta kättesaadavad kilekotid tasu alla, vähenes kilekottide „käive“ 32 miljonilt 1,6 miljonile aastas. Sellest ettevõttele aga ei piisanud ning kilekotid pandi poodides üldse keelu alla. Loomulikult käis see käsikäes klientide mõttemaailma muutusega – paljudele meist on hakanud korda minema näiteks see, et kilekottide söömise või nendesse kinnijäämise tagajärjel hukkub maailmas igal aastal rohkem kui 1 miljonit lindu ja 100 000 mereelukat. Kas see läheb korda ka meile, eestlastele?

Artikli autor Anneli Ohvril on Momentum Eesti projektijuht ja „Teeme ära“ turundusjuht