Inscape Koolituse arendusjuht Ekke Sööt kirjutab aripaev.ee koolitusblogis, et talendiotsing mitte ei vähene majanduslanguse ajal, vaid tegelikult hoopis hoogustub.
Majanduslanguse ajal tegutseb tark ettevõte korraga kahel tandril – esiteks selle nimel, et jääda kestma ja teiseks, et tulla välja võitjana ning kasutada tekkinud võimalusi ja olukorda konkurentsieelise võitmiseks. Paraku toimime täna pigem nagu madu, kes salgab iseenda saba. Keeruliste majandusoludega silmitsi seistes vähendatakse koolituseelarved miinimumini, lootes, et ehk saab hiljem tekkinud augud ära paigata. Selline tegutsemine ähvardab siiski pikemas plaanis kätte maksta, nagu näitab hiljutine uurimus, mille viis läbi rahvusvaheline koolitusfirma Common Purpose.
Intrigeeriva pealkirjaga uurimuses – Hundi taltsutamine uksel ("Taming the Wolf at the Door: Learning and Development in an Economic Downturn") – küsitleti 120 personalijuhti Suurbritannias, et selgitada millisena nad hindavad inimressursside arendamise vajalikkust majanduslanguse ajal.
Uurimuse tulemusena leiti, et:
Artikkel jätkub pärast reklaami
1) Koolituseelarve vähendamine toob pikemas plaanis pigem kahju. Vaid 3% personalijuhtidest, kes olid varem majanduslanguse läbi elanud, leidsid, et koolitus- ja arenduseelarve vähendamisel ei ole negatiivseid tagajärgi. Enam kui pool kõigist vastanutest olid veendunud, et koolituseelarvete kokkutõmbamine toob pikemas perspektiivis kindlasti kahju. Koolituseelarve kahandamise reaalsete tagajärgedena nähti eelkõige alanenud usalduse taset meeskonnas, töötaja moraali, produktiivsuse ja muutustega kohanemise võime vähenemist ning andeka tööjõu lahkumist ja oskuste kadu laiemalt.
2) Talendiotsing mitte ei vähene majanduslanguse ajal, vaid tegelikult hoopis hoogustub. Eranditult kõigi sektorite tööandjad on sunnitud majanduslanguse ajal tegema lisaponnistusi, et võita ja hoida oma parimaid töötajaid. Siin aga on just koolitused ja inimressursi arendamine üks võtmetegureid.
Kuigi majanduslanguse ajal on koolituskulude vähendamise ahvatlus suur, tasub siiski mõelda, mis on töötajate tegelik väärtus. Kas need inimesed, kelle arendamise arvelt kokku hoitakse, pole mitte needsamad, kelle tegevus ning hoiakud nüüd ja praegu võivad otsustada äri kestmajäämise ning tulevikuvõimalused? Teadvustada tasub ka asjaolu, et enamjaolt kulub uute töötajate leidmisele ja väljaõpetamisele rohkem ressursse, kui olemasolevate hoidmisele ja motiveerimisele. Kui organisatsioonis ei tegeleta järjepidevalt innovatiivsuse ja talendi arendamisega, võib juhtuda, et teie kõige suurem väärtus jalutab ühel päeval lihtsalt uksest välja parematele jahimaadele.
3) Majanduslangus eristab tegelikud võitjad kaotajatest. Võit aga saab võimalikuks just inimressursside arendamise ja motiveeritud ning uuendusmeelse tööjõu läbi, mis viib uute võimaluste ja lahendusteni, aidates näha kaugemale kui praegune turuolukord.
Uuring koputab julgesti personalijuhi uksele, tuletades meelde, et ka neil lasub vastutus aidata tegevjuhil või otsesel ülemusel mõista, miks rasketel aegadel tuleb töötajate motiveerimisse ja kompetentsi panustada. Seda juttu sobivad hästi lõpetama uurimuses osalenud personalijuhi enda sõnad:
"Kui Sa soovid kiire tulu janus oma ettevõtte tugijala maha saagida, vähenda koolituseelarvet. Kui oled huvitatud, et ettevõte tulevikus kestma jääb ja areneb, jätka koolitustega ning hoia kõrget koolitusstandardit".
Sellisena tajuvad hetkeolukorda inglased. Aga see, kuidas Eestis asjad on, olgu juba meie igaühe enda otsustada.