Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Liive peidus patud

    Harry TuulFoto: Andras Kralla

    Erkki Raasuke pole suutnud avalikkusele selgitada, miks oli vaja Eesti Energia juhist Sandor Liivest lahti saada, kirjutab Äripäeva toimetaja Harry Tuul.

    Eesti Energia juhikonkursil kujunes peamiseks küsimuseks, kas jätkata senise esimehe Sandor Liivega või Liiveta.Erkki Raasukese ettevõtmised riigisektoris on seni pälvinud valdavalt kiitust. Need on olnud jõulised ja julged, kuid - mis peamine - läbipaistvad ja arusaadavad. Olgu siis selleks Tero Taskila ametist vabastamine Estonian Airi presidendi kohalt pärast seda, kui rahvuslik lennufirma oli pankroti äärele maandunud või suurpuhastus maanteeametis, mille Raasuke võttis ette pärast seda, kui Äripäev oli paljastanud senise juhi Tamur Tsäkko ja tema lähedaste kaasjuhtide arvukad lõbureisid.Seevastu Eesti Energia suunamuutus on kaetud justkui põlevkivitolmuga. Raasuke põhjendas Kuku raadios saates „Nädala tegija“ ettevõtte uue juhi valimist vajadusega muudatuste järele energiafirmas. „Küsimus oli selles, et kas ettevõte vajab mingisugust muudatust ja kui suur see muudatus olema peaks. Vaikselt jõudsin arvamuseni, et aeg muudatusteks on praegu,“ rääkis Raasuke. „Ei saanud samamoodi edasi minna.“ Aga miks? Raasukese hinnangul oli vaja vaatenurga muutust ning seda, et seni tähelepanuta jäänud probleemid tuleksid esile. Millised?Eesti suurima riigifirma juhi väljavahetamist ümbritseb ootamatult palju vastuseta küsimusi, mis lihtsustatult taanduvad ühele: mis oli see Liive ametist viinud patt? Nii jääb üle vaid spekuleerida.Raske on Liivele ette heita majanduslikult kehva juhtimist. 2005-2013 on Liive juhitud ettevõte maksnud 646 miljonit eurot dividende. Tõsi, ettevõttel on ka 723,6 miljoni eurone netovõlg, kuid sisuliselt on võetud laenu, et saaks dividende maksta. Seega omaniku ootusi dividendidele on firma täitnud ning rööbiti on kasvanud ka ettevõtte väärtus. Poliitikute ootusele madalama elektrihinna suhtes pole aga turu avanedes enam vastata võimalik.Ei ole kuulda olnud ka, et Liive oleks parteiliselt kallutatud. Ta on saanud hakkama Edgar Savisaare, Juhan Partsi ja Jürgen Ligi alluvuses. Sellest loogikast lähtudes vajaks esmajoones väljavahetamist Tallinna Sadama juhtkond, millest kõneldakse kui nõukogu ehk peamiselt Reformierakonna otsuste täideviijast.Pigem on Liive silma paistnud Eesti Energia huvide isepäise kaitsjana. Meenub kevad, kui Reformierakonna ja sotside punakollase võimuliidu koalitsioonileping sundis Eesti Energia juhatust kiiresti reageerima ning maalima musta stsenaariumi, mille järgi lepingu täies ulatuses täideviimine vähendaks ettevõtte väärtust kuni 300 miljonit eurot. Ette on heidetud ka välisprojekte. Nii vajab äsja lõppfaasi jõudnud Eesti Energia Jordaania projekt ligi 500 miljoni eurost kapitalisüsti. On vähe tõenäoline, et Eesti riik on nõus kas või sendigi juba kulutatud ligi 15 miljonile eurole lisama.Mis sai Eesti Energia nõukogu otsuse kaalukeeleks Liive kahjuks, pole selge. „Ei ole kahtlust, et Eesti Energia on olnud edukas ja hästi juhitud ettevõte,“ kinnitas Raasuke pressiteates.Eesti Energia uueks juhiks saab 1. detsembril Hando Sutter. Loodan, et ootused tema suhtes on läbipaistvad ja arusaadavad. Võttes aluseks Eesti Energia väärtuse, on see enam kui miljardi euro küsimus.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Ekspert: ärme rabista kohustuslike e-arvete jõustamisega
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
Robloxi aktsia langes 20%
Veebimängude platvorm Roblox tegi läbi kahe aasta suurima languse, kui pärast nõrkade prognooside avaldamist taandus ettevõtte aktsia umbes 20%, vahendas Bloomberg.
Veebimängude platvorm Roblox tegi läbi kahe aasta suurima languse, kui pärast nõrkade prognooside avaldamist taandus ettevõtte aktsia umbes 20%, vahendas Bloomberg.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Õigel ajal loobumist takistab edasipürgimise kultuur
„Loobumine millestki või millegi lõpetamine on üks raskemaid otsuseid ja üks põhjustest on meid ümbritsev visaduse ja edasipürgimise kultuur“, ütles koolitaja Heiti Pakk saates „Teabevara tund“.
„Loobumine millestki või millegi lõpetamine on üks raskemaid otsuseid ja üks põhjustest on meid ümbritsev visaduse ja edasipürgimise kultuur“, ütles koolitaja Heiti Pakk saates „Teabevara tund“.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Eesti elanik pääses Iraani hõivatud laevalt
Täna pääses vabadusse aprilli keskel Hormuzi väinas hõivatud laeva MSC Aries pardal viibinud Eesti elanik. Ta on teel Eestisse ja tema perekonda on heast uudisest teavitatud.
Täna pääses vabadusse aprilli keskel Hormuzi väinas hõivatud laeva MSC Aries pardal viibinud Eesti elanik. Ta on teel Eestisse ja tema perekonda on heast uudisest teavitatud.
Maris Jesse: hulgifirmad püüdsid meeleheitlikult apteeke endale hoida salakokkulepete pärast
Hulgimüüjad tahtsid nii meeleheitlikult apteegiomandust säilitada seepärast, et see andis võimaluse väga tugevateks mitteametlikeks läbirääkimisteks ravimimüüjatega, rääkis endine sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse.
Hulgimüüjad tahtsid nii meeleheitlikult apteegiomandust säilitada seepärast, et see andis võimaluse väga tugevateks mitteametlikeks läbirääkimisteks ravimimüüjatega, rääkis endine sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse.