Võsas peitub energiasaak

OMX Baltic0,05%318,06
OMX Riga−0,55%959,75
OMX Tallinn−0,31%2 199,08
OMX Vilnius0,09%1 499,28
S&P 5000,17%7 650,5
DOW 30−0,18%51 682,64
Nasdaq 0,39%26 522,55
FTSE 1001,05%10 771,06
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,52

OMX Baltic0,05%318,06
OMX Riga−0,55%959,75
OMX Tallinn−0,31%2 199,08
OMX Vilnius0,09%1 499,28
S&P 5000,17%7 650,5
DOW 30−0,18%51 682,64
Nasdaq 0,39%26 522,55
FTSE 1001,05%10 771,06
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,52

Eestis on liiga palju võsa ja selle energeetilisel otstarbel ära kasutamine on hulga parem kui tänane põlevkivi põletamine, kirjutab Kinnistu OÜ juhataja Mart Erik.

Mart Erik

Kinnistu OÜ juhataja Mart Erik.
Foto: Erakogu

Ühelt poolt näitab äsjailmunud ja veebis vabalt kättesaadav aastaraamat Mets 2013 küll, et Eestis on põõsastikke ehk võsa kõigest 77 tuhat hektarit. Autoaknast välja vaadates avaneb aga teistsugune pilt: kõikjal laiub peamiselt lehtpuuvõsa. Kuuldavasti olla ka meie president ühel hiljutisel lõunasöögil väljendanud muret, et Eestimaa on võssa kasvanud, ja selles osas on tal õigus.

Laseme arvudel rääkida. 1994. aastast alates on lepikute ja haavikute pindala suurenenud 143 tuhandelt hektarilt 400 tuhande hektarini 2012. aastal. Nendes haavikutes ja lepikutes kasvab praegu puitu kokku 81 miljonit tihumeetrit, millest 45 miljonit on küps ja üleseisnud puit. Sellest omakorda moodustab lõviosa hall lepp, mille 1994. aasta 8,2 miljonist tihumeetrist on saanud 2012. aastaks 31,5 miljonit tihumeetrit. Aastaraamat näitab sedagi, et näiteks 2011. aastal raiuti lepikutest kõigest 493 tuhat tihumeetrit.

On tõsiasi, et enamus küpsest lepast ja muust üleseisnud lehtpuidust kõlbab vaid energiapuiduks. Lisaks sellele on suur kogus puitu arvestusest väljas – see, mis kasvab metsastunud, kuid ikka veel põllumajandusliku maana arvel olevatel aladel. Kõike seda on kokku siis vähemalt 50 miljonit tihumeetrit.

Hall lepp hakkab mädanema ja sureb juba enne 40aastaseks saamist. Pärast kolhoosikorra lõppu mahajäetud põllumajanduslikel maadel vohama hakanud lepasaak on valmis saanud. Energiavili tuleks koristada!

Miljonid miljoniteks. Et asi selgem oleks, siis kujutagem piltlikult ette kogu Tallinna–Tartu maantee ääres kulgevat kuuemeetrise elektriposti kõrgust ja 80 meetri laiust mädanevat puuriita. Oleme tähelepanematusest ise rikkunud looduse tasakaalu ning saanud selle eest tiksuva süsinikupommi kütteväärtusega vähemalt 100 TWh.

Antud olukord puudutab eramaad ja nende sadat tuhandet omanikku. RMK metsi on korralikult majandatud juba pikka aega. Rõhutan veel, et jutt käib ainult väheväärtuslikust lehtpuidust. Seega pole mõtet vastu vaielda jutuga „palkide ahju ajamisest“. Männi-, kuuse- ja kasemetsade raietest tuleb ehitusmaterjali kõrval kütet lisaks niikuinii.

Metsaülema tütrest majandusminister, uus keskkonnaminister, uus Eesti Energia juht, noored mehed ja naised parteide eesotsas – vaadake arvudele otsa ja sõna otseses mõttes andke hagu! Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava on vastuvõtmisel, seal pole sellisest süsinikupommist sõnagi. Aeg on tõsiselt välja öelda sõna, et ka meie elektrijaamade kateldes põletatav puit on puhas kuld. Põlevkivi jätkuks meil tänase tempo juures 65 aastaks. Puitu aga lõpmatuseni, kui seda otstarbekalt ja eesmärgipäraselt kasutada.

Võsas peitub energiasaak

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised