Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa Keskpank Kreeka draamas

    Euroopa Keskpanga nõukogu liige ja Eesti Panga president Ardo Hansson.Foto: Eiko Kink

    Euroala keskpangad täidavad Kreeka abistamiseks paljusid rolle, millest tähtsaim on kommertspankadele likviidsuse pakkumine. Kuidas jõudis Kreeka erakorralise abi vajamiseni, selgitab Euroopa Keskpanga nõukogu liige ja Eesti Panga president Ardo Hansson Eesti Panga blogis.

    Euroala keskpankadel on Kreeka majanduskriisis neli rolli, mille täitmisega nad toetavad Kreeka majandust. Kirjeldan allpool lühidalt neid rolle koos selgitusega, kuidas Kreekas viimasel perioodil langetatud otsused on mõjutanud Euroopa Keskpanga nõukogu võimalusi toetada Kreeka majandust.
    Euroala keskpankade neli rolli Kreekas:
    pankadele likviidsuse pakkuja;
    Kreeka valitsuse võlakirjade omanik;
    suuremate pankade otsene järelevalvaja;
    võlausaldajate esindajate (enne nn troika, nüüd nn institutsioonide) liige.
    Viimasest rollist on kõige vähem põhjust rääkida, sest nn troikas või institutsioonides on Euroopa Keskpanga roll eelkõige tehniline, pakkudes ekspertteadmisi Kreeka panganduse vajaduste ja murede vallas. Poliitilise iseloomuga läbirääkimiste osa on Euroopa Komisjoni ja Rahvusvahelise Valuutafondi õlul. Muide, kolmanda abiprogrammi läbirääkimistesse kaasati ka Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM), kelle kaudu raha laenatakse.
    Kreeka valitsuse võlakirjade omaniku roll on euroala keskpankade varasemate, euroala rahapoliitiliste ostuprogrammide tulemus. Eesti Pangal ei ole Kreeka võlakirju, aga ühise rahapoliitika elluviimiseks tehtud otsustega kaasnevaid tulusid ja riske jagatakse kõikide euroala keskpankade vahel. Eesti Panga osa tulude ja riskide jagamisel on Euroopa Keskpangas seotud meie kapitalivõtmega, mis on praegu 0,274%. Pärast kahte suuremat võlakirjade lunastamist 20. juulil ja 20. augustil vähenes Eesti Panga avatus Kreeka võlakirjade riskile umbes 40 miljoni euroni.
    Tähtsaim roll laenu pakkuda
    Senini on euroala keskpankade kõige olulisem roll Kreeka majanduskriisis olnud seotud tavapärase likviidsuse pakkumisega Kreeka pankadele. Likviidsuse pakkumine tähendab lihtsamalt öeldes, et kommertspangad saavad tagatise vastu keskpankadelt lühiajaliselt laenu võtta. See on osa iga riigi tavapärasest rahapoliitikast ja aitab keskpankadel rahapoliitikat ellu viia. Kuna euroala rahapoliitilised otsused langetatakse Euroopa Keskpanga nõukogus ühiselt, siis euroala keskpangad jagavad ka laenude andmisega seotud tulusid ja riske vastavalt kapitalivõtmele.
    Taustaks on hea teda, et euroala kõik kommertspangad saavad riikide keskpankadelt likviidsuslaenu juhul, kui on täidetud kõik kolm tingimust: pangad on maksejõulised, pankadel on vastu pakkuda piisavas mahus ja kvaliteetseid tagatisi ning likviidsuslaen pole seotud valitsuse rahastamisega, kuna selline tegevus on Euroopa Liidu aluslepingutega keelatud. Likviidsuslaenu võtmise võimalus on olemas ka Eestis tegutsevatel pankadel, kuid praegu pole neil huvi seda võimalust kasutada.
    Lisaks ühiselt antavatele tavapärastele likviidsuslaenudele võib iga keskpank anda oma riigi hätta sattunud pankadele erakorralist likviidsusabi ehk ELA (emergency liquidity assistance). ELA annab iga keskpank omal vastutusel ehk siis riske teiste euroala keskpankadega ei jagata. Euroopa Keskpanga nõukogul on õigus ELA andmist piirata või keelata, kui vähemalt kaks kolmandikku nõukogu liikmetest leiab, et selline tegevus häirib euroala keskpankade kui ühtse terviku eesmärkide saavutamist.
    Kuidas jõudis Kreeka ELA andmise vajaduseni? 2014. aasta teisel poolel hakkasid asjad Kreekas lõpuks positiivses suunas liikuma. Majandus hakkas kasvama ja nii Kreeka pangad kui ka valitsus said iseseisvalt finantsturgudelt raha laenata. Kreeka valitsuse väide, et abiprogrammi peatselt enam ei vajata, kõlas üha usutavamalt.
    Erakorraliste valimiste mõju
    Olukord muutus jaanuaris toimunud erakorraliste valimistega, mis tõid kaasa senise kursi järsu muutumise. Kreeka pankadest algas hoiuste väljavool samal ajal, kui Kreeka parlamendivalimiste eelsed arvamusküsitlused hakkasid peegeldama võimalust, et õhus on kursimuutus. Kuna pangad olid just rekapitaliseeritud ja neil oli piisavalt sobivaid tagatisi, siis said nad likviidsuslaene euroala keskpankade kaudu.
    Kui pärast valimisi ei olnud enam võimalik eeldada teise abiprogrammi edukat lõpuleviimist, otsustasime veebruari alguses Euroopa Keskpanga nõukogus, et Kreeka valitsuse võlakirjad ei sobi enam tagatiseks tavalistele likviidsuslaenudele. Kreeka kommertspangad said laenu võtta, aga ainult lisatagatiste vastu. Sisuliselt olid Kreeka kommertspankade tagatised piisavad vaid mõnevõrra kallimaks erakorraliseks likviidsuslaenuks (ELA) Kreeka keskpangalt.
    Aja möödudes kapitali väljavool Kreeka pankadest üha jätkus, mistõttu ka ELA vajadus suurenes ja vabade ELA-kõlblike tagatiste maht üha vähenes. Olukord halvenes järsult, kui Kreeka valitsus katkestas teise programmi lõpetamise läbirääkimised ja kuulutas välja rahvahääletuse. Selle mõjul kiirenes hoiuste väljavool ja halvenes tagatiste kvaliteet. Juuni lõpus otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus, et sellises olukorras pole enam võimalik ELA lubatud ülempiiri suurendada. Kreeka pankade jätkuvalt halveneva likviidsuse tingimustes otsustas Kreeka valitsus pangad sulgeda ja kehtestas kapitalikontrollid.
    Habras, aga positiivne edasiminek
    Kapitalikontrolli tingimustes hoiuste väljavool Kreeka pankadest peaaegu peatus. Juuli keskel euroala tippkohtumisel saavutatud kokkulepe ja taaskäivitunud läbirääkimised ning kapitalikontrollide mõõdukas leevendamine aitasid hoiustajate kindlustunnet sedavõrd suurendada, et hoiuste väljavool on nüüdseksasendunud väikese sissevooluga ning ELA maht on veidi vähenenud. Tegemist on hapra, kuid siiski positiivse arenguga. Ettevaates võiks eeldada ELA mahu edasist vähenemist, kui Kreekast tuleb jätkuvalt häid uudiseid.
    Tulevikus muutub senisest olulisemaks Euroopa Keskpanga kui Euroopa Liidu ühtse pangajärelevalve asutuse roll Kreeka nelja suurpanga otsese järelevalvajana. Seni on tagasivaatavad regulatiivsed kapitali- ja maksejõulisuse näitajad olnud üsna head. Aga viimase poole aasta arengud on mõjunud pankadele halvasti. Viivislaenud olid juba varem suured (2014. aasta lõpus mittetoimivate varade osakaal üle 40%), aga majanduse väljavaate halvenedes on veelgi kasvanud halbade laenude osa pankade laenuportfellides. See on tekitanud küsimärke pankade maksejõulisuse kohta.
    Seetõttu on käivitunud kolmandas Kreeka abiprogrammis ette nähtud 10–25 miljardit eurot Kreeka pankade võimalikuks rekapitaliseerimiseks. Seda ei hakata kohe kasutama, vaid tegemist on varuga. Rekapitaliseerimise vajaduse hindamiseks toimub järgmistel kuudel Kreeka pankade varade põhjalik hindamine ja tugevustestide korraldamine. Euroopa Keskpank juhib nelja suurema Kreeka panga hindamist ning väiksemate pankade hindamist korraldab Kreeka keskpank. Euroala rahandusministrite otsusel võivad rekapitaliseerimise käigus oma raha kaotada Kreeka pankade aktsionärid ja võlakirjainvestorid, kuid hoiustajad on kaitstud. Kui rekapitaliseeritud Kreeka pangad lõpuks erastatakse, siis saab müügist laekunud tulusid kasutada Kreeka valitsuse võlakoorma vähendamiseks.
    Allikas: Eesti Panga blogi
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karl-Eduard Salumäe: Eestis on kiiruse mõõtmisesse kinni jäädud
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Raadiohitid: mis saab aktsiaturgudest ja majandusest lähemas ning kaugemas tulevikus?
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
Viljandi haigla ehitamiseks otsitakse uus ehitaja
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.