Ausat ettevõtjat mõnitatakse edasi

Mis puudutab suuremat käibemaksu laekumist, siis ma ei tahaks küll maksuameti ülemuste peomeeleolu kuidagi rikkuda, aga ma ei saa kuidagi jätta mainimata, et just täna avaldas üks teine leht uudise sellest, et jaekaubanduse maht on viimase aastaga kasvanud 5%. Keskmine brutopalk on viimastel aastatel kasvanud stabiilselt umbes 6% aastas. Deklareeritud tulud kasvasid 2014. aastal varasemaga võrreldes 11,7%. Tuletan ka meelde iga-aastaseid tubaka ja alkoholi aktsiisitõuse, mis automaatselt suurendavad käibemaksu laekumist.

Ma olen kaugel sellest, et väita, justkui oleks kogu käibemaksulaekumise kasv ainult palgatõusust ja tarbimise kasvust, aga kui see aspekt n-ö unustatakse täiesti ära, siis vabandage väga, aga nii ei ole aus. Kui maksuamet või poliitikud tõesti tahavad oma piiramatu tarkuse ja ettenägelikkuse arvele kirjutada kõiki lisamiljoneid, siis mina ei saa neid selles küll takistada, kuid mulle valmistab selline eneseimetlemine ja enesepettus siiski muret, sest see võib mingi aja pärast lõppeda väga kurvasti. Maksupetturid ei ole Eestist emigreerunud või tegevusala vahetanud. Nad loevad samuti lehti ja kuulavad raadiot ning sätivad kogutud info järgi ka oma kurje plaane.

Lätlane teenib eestlasest vähem

Mis aga puudutab maksumaksjate liidu arvamust käibedeklaratsiooni lisa kohta (nn 1000euroste arvete meede – toim.), siis jätkuvalt leiame, et see on mõttetu bürokraatia ja ausa ettevõtja mõnitamine, mis tekitab ettevõtjatele arutult lisakoormust ja mille positiivne tulemus on enam kui küsitav. Isegi kui maksulaekumine on paranenud, jääb küsimus – mis hinnaga see saavutati? Kogu eksperimendi ainus positiivne tagajärg on see, et praeguseks on riigivõim ennast ettevõtja silmis niivõrd kompromiteerinud, et ministeeriumid on asunud üksteise võidu lunastust otsima ülemäärase reguleerimise ning bürokraatia ohjeldamise ja kärpimise programmidega. Millise tulemuseni need programmid jõuavad, on muidugi iseküsimus.

Ma ei ole põhimõtteliselt nõus sellega, et iga seadus, mis toob riigile raha juurde, ongi hea seadus ja ei vaja rohkem õigustusi. Kui see oleks nii, siis ma pakuks kohe välja, et riigikogus võiks olla 21 liiget, kes töötaksid tasu saamata. Ministreid võiks olla umbes 4–5 ja ametiautode asemel võiksid nad kasutada jalgrattaid. Kõikides ministeeriumides ja ametites võiks päevapealt koondada pooled ametnikud. Vastava seadusemuudatuse võiks kokku kirjutada kahe päevaga ja riigikogus vastu võtta kahe nädalaga (nii nagu see oli plaanitud 1000euroste arvete seadusega). Kõik, kes julgevad midagi vastu kobiseda, on kitsarinnalised egoistid, kes ei oska riiklikult mõelda. Teeme ära?

Äripäev palus Lasse Lehisel kommenteerida, kuivõrd on tema kriitiline suhtumine nn 1000euroste arvete seadusse muutunud pärast infot lausa uskumatult heast käibemaksu laekumisest tänavu.