Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Energia kahjumlike projektide katmine pärsib eksporti

    Andres SõnajalgFoto: Eiko Kink

    Majandusministeeriumi kooskõlastusringile saadetud elektrituruseaduse eelnõu pärsib Eestis eksportiva elektrituulikute tööstuse käivitamist ja töökohtade loomist, kirjutab Andres Sõnajalg (tuuletehnoloogia liit).

    Tuuletehnoloogia Liidu ettevõtted on Eestis käivitamas uut tööstust – suurte (multi-megavatt klassi) elektrituulikute tootmist. Esimene selline Eestis ehitatud tuulik Eleon 3M116 on Saaremaal võrgukatsetused läbinud ja algamas on seeriatootmine. Tööstuse käivitamine tähendab eksporti ja suurusjärgus 1500 uut töökohta kümnendi lõpuks sektoris, mille toodang on kõrge lisandväärtusega ja läheb valdavalt ekspordiks.
    Taastuvenergeetika saab sellega Eestis uue dimensiooni. Kuna seni seisneb taastuvenergeetika arendamine peamiselt Saksa ja Taani tehnoloogial põhinevaid tuuleparke ehitades, siis Eesti kõrgema lisandväärtuse loomisest kasu ei ole saanud ja loodud töökohtade arv on olnud minimaalne. Eestis tehnoloogia arendamise ja tuulikute tootmisega saab tööstus ja riik tervikuna väärtusahelast märksa laiemat kasu ning luuakse uusi töökohti. Ühtlasi teame, et aastaks 2020 peab viiendik toodetavast elektrienergiast olema taastuvatest allikatest – see on paika pandud Euroopa Liidu poolt. On riigi teha, kui palju Eesti majandus sellest protsessist kasu võtab.
    Auvere pole kasumlik
    Otsus maksta taastuvenergia toetuseid Eesti Energia Narva elektrijaamadele (Balti soojuselektrijaama 11. blokk ja Auvere elektrijaam), kus segamini põlevkiviga on võimalik põletada puitu, peataks arengu Eesti taastuvenergiaturul, sest kogu uutele projektidele mõeldud toetused makstaks sinna. Selle otsuse hind ei ole pelgalt taastuvenergia tasud rahas ja mõne välisomanikele kuuluva tuulepargi ehitamata jäämises. Kuna tuuletehnoloogia liidu ettevõtted käivitavad elektrituulikute tootmist, siis pärsib otsus uue tööstuse käivitamist.  Elektrituulikute tööstus on strateegiline tööstusharu, mis saab olla ekspordis edukas vaid koduturu toe olemasolul. Seda kinnitab rahvusvaheline praktika Taani, Saksamaa ja Hispaania näidete varal. Koduturul testitakse uusi mudeleid ja kogutakse vajalikke referentse välisturgudele sisemiseks.
    Auvere elektrijaam ei ole praeguste vabaturu elektrihindade juures majanduslikult kasumlik. Otsuse taga on näha riigikapitalismi huvi selleks, et Eesti Energia majanduslikult kahjumliku projekti miinus taastuvenergia tasudega katta. Riigikapitalismi kahjulikkus ilmneb ebaotstarbekalt kulutatud taastuvenergia tasudes, loomata jäänud töökohtades ja Eesti majandusel ekspordist saamata jäänud tuludes. Põlevkivi asendamine puidu masspõletamisega Eesti majandusele kõrgemat lisandväärtust ega täiendavaid töökohti ei loo.
    Ebaseadusliku riigiabi risk
    Lisaks on reaalne risk ka ebaseadusliku riigiabi näol. Nimelt antud elektrijaamade ehitust korra juba riigi poolt läbi Eesti Energiale antud kapitalisüstide ja tasuta CO2 kvootide eraldamise subsideeritud. Nüüd toimuks topeltsubsideerimine, mis Euroopa Liidu reeglitega on riigiabi keelatud. Keelatud riigiabi toob endaga tagasimakse nõude. Kahju Eesti majandusele oleks märkimisväärne.
    Lisaks on vastuolu ka Euroopa Liidu taastuvenergia eesmärkidega. Euroopa Liidu seatud taastuvenergia toetuste eesmärk on stimuleerida üleminekut fossiilsetelt kütustelt taastuvatele energiaallikatele. Küsimus ei ole selles, et taastuvenergia tänapäevaste tehnoloogiatega oleks fossiilsetel kütustel põhinevatest kallim. Uue tehnoloogia kasutuselevõtu toetusega stimuleerimise vajadus seisneb selles, et luua uusi rohelisi tootmisvõimsusi, mis praeguste elektrihindadega ei kata kapitali kulukust. Seevastu põlevkivi ja puidu koospõletamise toetamine aitab kanda vaid muutuvkulusid, mis tuuleenergeetikas on sellega võrreldes marginaalsed.
    Katelde investeeringut on juba varem toetatud. Lihtsustatult võib öelda, et peale toetuse perioodi suudavad tuulejaamad toota võrreldamatult odavamat elektrienergiat kui puitu kasutavad põlevkivijaamad. Auvere elektrijaama kahjumi katmine taastuvenergia võimsuste rajamiseks mõeldud vahenditega toob aga Euroopa Liidu taastuvenergia eesmärkidega vastupidise efekti – puidu ja põlevkivi segamini põletamise subsideerimisega hoitakse ka põlevkivi põletamist taastuvenergia toetustega kauem töös. Sisuliselt toetatakse taastuvenergia tasudest kauem keskkonnavaenulikku põlevkivi kaevandamist ja tossutamist. Siin on lisaks topelt toetamisele teine vastuolu Euroopa Liidu taastuvenergia eesmärkidega ja samuti toetuste tagasinõudmise risk.
    Eestis on käivitumas uus märkimisväärse ekspordipotentsiaaliga tööstusharu. Rohelistele energiaallikatele üleminek on globaalne megatrend ja maailmas konkurentsivõimeliste tuulikute tööstuse käivitamine võimaldab Eesti majandusel olla sellest protsessist kasusaajate, mitte raha väljaandjate rollis. Tasub vaadata laiemat pilti, kui pelgalt riigifirma kahjumliku projekti katmine. Sest ainult nii areneb Eesti tööstus ja ekspordivõimekus ning inimestele luuakse uusi töökohti.
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Konkursil edukas: puidutöösturist poliitiku firma varustab Loodusmaja
Loodusmaja ehitav Nordecon teatas, et Eesti suurima puithoone puitlahendused toodavad ja paigaldavad Peetri Puit ja EstNor.
Loodusmaja ehitav Nordecon teatas, et Eesti suurima puithoone puitlahendused toodavad ja paigaldavad Peetri Puit ja EstNor.