Helmi ja Kotka lahkumine teeb muret

Uue valitsuse moodustamine on suurendanud teadmatust järgmise aasta suhtes. 2017. aastal selguvad pangamaksu, pakendimaksu, karastusjookide maksu ning autode maksustamise täpsem sisu. Ettevõtjaile neist midagi positiivset hetkel loota ei ole. Maksumuudatustega seoses saavad kergendatult hingata majutusettevõtted, sest uuest aastast jääb ära majutusteenuste käibemaksumäära tõus.  

Suure huviga ootavad ettevõtjad uut riigihangete seadust, mis algselt pidi jõustuma juba selle aasta aprillis. Ettevõtjad loodavad eelkõige seda, et hanked muutuksid läbipaistvamaks ning uus seadus annaks hankijale paremad võimalused alapakkumiste kõrvaldamiseks. Ausam konkurents on võtmesõnaks, mida tuleb tagada. Kaubanduskoda on selle nimel arvukaid ettepanekuid teinud.

Ettevõtjate jaoks on heaks uudiseks see, et riik on viimastel aastatel võtnud bürokraatia vähendamise oma südameasjaks. Kui varasemalt oli see mõte vaid paberil kirjas, siis nüüd hakatakse nn nullbürokraatia projekti raames jõudma ka reaalsete sammudeni. Esimesi töövilju on juba näha see aasta, kuid suurem kasu ilmneb paari järgneva aasta jooksul. Suurt rõhku pannakse ettevõtete aruandluskohutuse vähendamisele. Loodame, et riik ei valmista ettevõtjatele pettumust. Tuleviku asjus tekib aga küsimus, millise jälje jätab bürokraatia vähendamise protsessile Marek Helmi ning Taavi Kotka siirdumine avalikust sektorist erasektorisse.

Järgmisel aastal tuleb silm peal hoida ka haldusreformi  tulemustel.  Ettevõtjate ootus on see, et võimekamate omavalitsuste tekkimisel suureneks nende motivatsioon aidata kaasa kohalike ettevõtete arengule. Lisaks ootame riigireformi elluviimise jätku. Riik peab muutuma sisemiselt efektiivsemaks, sest kõiki probleeme ei ole võimalik lahendada vaid maksutulu ümberjaotamise teel. Läbi maksuameti parem töö on viimase paari aastaga riigieelarvesse toodud juurde enam kui sada miljonit maksuraha, mis on kõik kiiresti ka ära kulutatud. Sellist hüpet pole lähiajal enam realistlik teha – ka poliitikud peavad mõistma, et ümberjagatava raha suurus on otseses sõltuvuses sellest, kui hästi läheb meie ettevõtjatel.

2017. aasta läheb ajalukku kindlasti ka selle poolest, et aasta teises pooles on Eesti esmakordselt Euroopa Liidu eesistujamaa. Ühest küljest mõjutab see kindlasti positiivselt meie turismisektorit, sest Eestit külastab selle aja jooksul tuhandeid väliskülalisi. Teisest küljest on see Eestile ka hea võimalus suurendada oma tuntust Euroopas, aga ka laiemalt kogu maailmas.