• OMX Baltic−0,56%315,39
  • OMX Riga−0,6%1 009,16
  • OMX Tallinn−0,45%2 240,36
  • OMX Vilnius−0,58%1 482,87
  • S&P 500−3,62%6 915,96
  • DOW 30−1,88%48 173,73
  • Nasdaq −5,31%22 610,3
  • FTSE 100−1,02%10 346,34
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • OMX Baltic−0,56%315,39
  • OMX Riga−0,6%1 009,16
  • OMX Tallinn−0,45%2 240,36
  • OMX Vilnius−0,58%1 482,87
  • S&P 500−3,62%6 915,96
  • DOW 30−1,88%48 173,73
  • Nasdaq −5,31%22 610,3
  • FTSE 100−1,02%10 346,34
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
Rahaga ringikäimist ei õpetata kodus ega koolis, aga just kooli õppekavas peaks finantskirjaoskus kindlasti sees olema, kirjutab noor investor Rudolf Saluoks.
Rudolf Saluoks
  • Rudolf Saluoks
  • Foto: Andres Haabu
Eesti gümnaasiumi ülesandeks on valmistada õpilane ette iseseisvaks eluks. Riiklikust õppekavast leiame küll 16 kohustuslikku õppeainet, mis keskenduvad mitmete valdkondade süvendatud õpetamisele, kuid puudub aine, mis õpetaks noortele, kuidas rahaga oskuslikult ringi käia.
Eesti rahva seas pole raha säästmine ja investeerimine eriti populaarne, kuigi oleks kasulik ning mõjutaks oluliselt inimese elukvaliteeti. Esiteks sellepärast, et on võimalik saavutada finantsvabadus. Teiseks võib ette tulla ootamatuid sündmusi, nagu töökaotus või pöördumatu terviserike, mille tulemusena regulaarne sissetulek võib järsult kaduda. Kui sellisel juhul on elatud palgapäevast palgapäevani, siis on olukord keeruline, kuna hädavajalikud kulutused nagu näiteks toit, kommunaalid ning üür jäävad arvestatavas osas siiski alles, kuid raha nende tasumiseks puudub. Varem kogutud säästud annaksid aga rohkem aega, et probleemidele lahendusi leida. 2012. aastal Eestis läbiviidud küsitluses puudusid säästud 45 protsendil vastanutest, mis näitab, et ligi pool Eesti elanikkonnast ei ole ootamatuteks olukordadeks valmis.
Raha säästes on võimalik ka raha kaotada, peamiselt inflatsiooni tõttu. Et mitte lasta rahal ajas väärtust kaotada, oleks otstarbekas säästud riski hallates järk-järgult investeerida. Pidevat rahavoogu tootvad investeeringud annavad enamasti inflatsioonist kõrgemat tootlust ning tekib passiivne tulu, mis muudab inimese töötasust ja pensionist vähem sõltuvamaks.
Esimesel rahaõpetuse kursusel räägitakse säästmisest, eelarve koostamisest, laenude võtmisest ning erinevate erialade tööturust. Teisel kursusel räägitakse investeerimisvõimaluste eripärast ning kuidas tasuks investeerimisega üleüldse alustada. Kolmandal ehk viimasel kursusel õpetatakse, kuidas kahel esimesel kursusel omandatut ühendada, sealjuures tutvustatakse infoallikaid, kust on võimalik ennast juba iseseisvalt harima hakata.
Nagu näha, läheb finantskirjaoskust vaja kõigil, mõnel suurel, teisel veelgi suuremal määral, kuid valdav osa inimestest seda ei omanda, kuna kooliharidus seda kõigile ei paku. Seega aitaks rahaõpetuse tund parandada oluliselt eestlaste rahaliste otsuste tegemist ning aitaks kaasa eestlaste üleüldisele jõukuse kasvule!
Artikkel ilmub Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, ACE Logisticsi, Eesti Gaasi, Silberauto, Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ja Äripäeva arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele