- OMX Baltic0,74%323,32
- OMX Riga−0,51%966,46
- OMX Tallinn1,38%2 279,29
- OMX Vilnius0,13%1 514,23
- S&P 5000,5%7 751,48
- DOW 300,28%52 645,29
- Nasdaq 1,1%26 716,22
- FTSE 1000,19%10 752,88
- Nikkei 2250,85%64 621,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%91,74
- OMX Baltic0,74%323,32
- OMX Riga−0,51%966,46
- OMX Tallinn1,38%2 279,29
- OMX Vilnius0,13%1 514,23
- S&P 5000,5%7 751,48
- DOW 300,28%52 645,29
- Nasdaq 1,1%26 716,22
- FTSE 1000,19%10 752,88
- Nikkei 2250,85%64 621,24
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%91,74
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
E-tiigri toidulaud on mitmekesine
IKT-sektori ja töötleva tööstuse vaheline digilõhe on kasvanud, aga nüüd tuleb digipööre, teatab ettevõtlusmininster Urve Palo (SDE).
Vaatamata torkavale algusele on kolmapäevase Äripäeva juhtkirja lõppsõnum vägagi õige – peamegi leidma IT- ja muude sektorite ühise keele ning saama nad ka ühte jalga käima. Hiljuti tutvustatud e-Eesti võimestamise programm on tänaseks leidnud palju vastukaja. Kokku kuuest erinevast ettepanekust on enim tähelepanu suunatud IT-spetsialistide riiki toomisele. Märgin, et need pole vaid IT-sektori jaoks mõeldud professionaalid, vaid Eesti majandusele tervikuna.
Haridussüsteemist väljatulijate arv ei kata tegelikku IKT-sektori tööjõu vajadust. Puudu on ligi 7000 spetsialisti. „Vali IT“ programmiga koolitame järgnevatel aastatel 500 varasema IT-hariduseta inimest tarkvaraarendajateks. Seda on aga vähe, sealt ka vajadus tuua mujalt spetsialiste juurde. Lihtne rehkendus näitab, et 2000 inimest selles sektoris toob Eesti majandusse ligi 80 miljonit eurot aastas. Täiendav maksutulu, ettevõtete kasv, täiendavad välisinvesteeringud, Eesti eristumine globaalses spetsialistide värbamise võitluses - on tulusad kogu majandusele.
Üks asi on ühe sektori tööjõupuudus, teine aga ülejäänud majanduse digiareng. Arvestades, et 95% Eesti ettevõtetest on kuni 10 töötajaga, siis nende teadlikkus digitaliseerimise võimalustest ja võimalikest võitudest on veel madal. Digitaalne lõhe IKT sektori ja töötleva tööstuse vahel ainult kasvab, aga enne kui me ettevõtjad saavad kasutusele võtta automatiseeritud robotid, peame oma inimestele õpetama, mida see tähendab.
Järgmisena tööstuse digipööre
Järgnevate aastate jooksul parandame kokku üle 4000 töötleva tööstuse töötaja ja ettevõtte juhi digioskusi. Seni kuni tööstussektori digitaalse kirjaoskuse tase on madal, on see takistus nii sektori arengule digitaalsete lahenduste kasutuselevõtul kui ka piiraja töötajate isiklikule konkurentsivõimele tööturul ja infoühiskonnas hakkama saamisele laiemalt.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on järgmise etapina väljatöötamisel ka tööstuste digipöörde meede, millega toetame automatiseerimist ehk robotite kasutuselevõttu, asjade interneti arendamist, aga ka andmeanalüütika laialdasemat rakendamist.
Digiteerituse probleem on väga mitmetahuline ning üht lihtsat lahendust, mis kõik üleöö paremaks teeb, sellele ei leidu. Just selle pärast on vaja korraga tegeleda nii koolitamise kui ka seadmete soetamise toetamisega. Üks tegevus ei välista teist ega tööta sellele vastu. Kuigi võib spekuleerida, et ettevõtlustoetuste näol on tegemist turu solkimisega, siis Eesti ettevõtjatel on ilma avaliku rahata väga keeruline astuda esimesi ja neid kõige raskemaid samme.
Neljas tööstusrevolutsioon tuleb ja tulevik on nende päralt, kes tootmist automatiseerivad, uusi tooteid loovad ning nutikate masinatega töötada oskavad. Kui lisaks teiste sektorite järele aitamisele viime ka oma IT-sektorit edasi, püsib e-tiiger tugev ja toidetud.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Podcastid
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele