Maagaasi ülikiire aktsiisitõus on ebamõistlik ning tuleks ära jätta, leiab tööandjate keskliidu maksuanalüütik Raul Aron.
Ettevõtjate mure aktsiisitõusude pärast on põhjendatud. Maagaasi aktsiisimäära tahetakse lisaks senistele hüppelistele tõusudele järgmise kolme aasta jooksul veelgi tõsta ligi kahekordseks, mille tulemusena tõuseks maagaasi hind aastaks 2017-2020 ligikaudu 20%.
Maagaasi tarbib lisaks kodumajapidamistele veel umbes 2000 ettevõtet, kes statistikaameti andmetel tarbivad ca 87% Eestis tarbitavast maagaasikogusest. Mitmed ettevõtted näiteks toiduaine-, puidu- ja paberitööstuses kasutavad maagaasi olulise tootmissisendina, mis tähendab, et maagaasi hind mõjutab ka nende toodetava kauba konkurentsivõimet eksporditurgudel. Samuti võib energia, sh maagaasi hind saada otsustavaks investeeringute puhul, kui gaas on neile oluline tootmissisend.
Selles kontekstis teeb murelikuks, et Läti, Leedu ja Poolaga võrreldes on Eestis juba maagaasi aktsiisimäär 3-8 korda kõrgem. Samuti on nii Lätis kui Leedus tööjõud umbes 30% odavam kui Eestis. Elekter on suurtarbijale Soomes ja Rootsis kuni 50% odavam.
Lootustandev on valitsuse plaan maagaasi ja elektrienergia hinnakomponente suurtarbijatele odavamaks muuta, kuid arvutused näitavad, et seda tuleb teha maksimaalsel võimalikul määral, et elektri ja maagaasi hinda naaberriikide praeguse hinnatasemega ligilähedaseks muuta. Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike, kes suurtarbijatele siiani energiahindu kuidagi konkurentsivõimelisemaks muutnud ei ole.
Suurtarbijatele energiamaksumäärasid vähendav otsus tuleks seetõttu kiiresti vastu võtta. Maagaasi ülikiire aktsiisitõus aga on üldse ebamõistlik ning tuleks tervikuna ära jätta, sest maksumäär suurtarbijale on juba praegu 8 korda kõrgem kui Leedus.
Seotud lood
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.