• OMX Baltic−0,24%295,43
  • OMX Riga0,81%908,75
  • OMX Tallinn−0,23%2 036,3
  • OMX Vilnius0,1%1 202,97
  • S&P 500−0,12%6 362,9
  • DOW 30−0,38%44 461,28
  • Nasdaq 0,15%21 129,67
  • FTSE 1000,21%9 155,95
  • Nikkei 2251,02%41 069,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,64
  • OMX Baltic−0,24%295,43
  • OMX Riga0,81%908,75
  • OMX Tallinn−0,23%2 036,3
  • OMX Vilnius0,1%1 202,97
  • S&P 500−0,12%6 362,9
  • DOW 30−0,38%44 461,28
  • Nasdaq 0,15%21 129,67
  • FTSE 1000,21%9 155,95
  • Nikkei 2251,02%41 069,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,64
  • 13.09.17, 14:49
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Buumi süü on Taavi Rõivasel

Miks Reformierakond jättis majanduse kidudes olulised investeeringud tegemata, küsib uudistetoimetuse juht Harry Tuul.
Harry Tuul
  • Harry Tuul
  • Foto: Andras Kralla
Eesti poliitikutele meeldib mõelda, et majandusedu sõltub nende tegemistest. Kuigi tahaks öelda, et see nii ei ole ning kõik sõltub ettevõtjatest ja välisturgudest, siis teatud poliitikute mõju tuleb möönda. Kuid see mõju on reeglina äraspidine väidetule ehk ebamõistlik.
Ilmekas näide on praegune majanduskasv, mida veab ehitus, ning mida osa koalitsiooni poliitikuid, näiteks majandusminister Kadri Simson, on alusetult enda nimele kirjutanud.
 

Artikkel jätkub pärast reklaami

Samas, kuigi pangaanalüütikutel ja opositsioonil on oma tugitoolides istudes mugav üksteise võidu innustada praegust valitsust vähem investeerima ja reserve koguma, siis järsu nõudluse süü langeb suures osas eelmistele valitsustele.
Lihtsustatult: kui aastaid on oodatud eurokraanide avanemist, siis poliitikute ja ametnike süül, on need avanenud alles nüüd ning nende kulutamisega on tuli takus. Nii näevad ehitusettevõtjad üsna üksmeelselt, et ega valitsusel polegi midagi teha, sest euroraha kulutamisel on tähtaeg peal.
Küsimus, miks sisuliselt magati esimesed aastad maha, tuleb suunata pigem eelmistele valitsustele. Avanes ju rahastusperiood 2014. aastal, kui Taavi Rõivas vahetas peaministritoolil välja Andrus Ansipi.
Ilmselt kõige rohkem häiribki avalikkust poliitikute muutlik meel. Võtkem või seesama Ansip, kes soovitab praegu reserve koguda ja mitte investeerida, olles üks eelmise buumi arhitekte ja taganttõukajaid.
Muidugi annavad Keskerakonna, IRLi ja sotside valitsuse veidrad või poolikud investeeringud hoogu niigi hõõguvale ehitusele, kuid samahästi võiks pärida, miks jättis Reformierakond majanduse kidudes olulised investeeringud tegemata.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 16 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele