Arvamused
12. oktoober 2017 kell 3:15

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Teosammul naiste ja meeste võrdsuse poole

Mari-Liis SepperFoto: Postimees/Scanpix

Kui teekond sugude täieliku võrdsuseni oleks sada kilomeetrit pikk, siis Euroopa riikide keskmine on jõudnud 66. kilomeetripostini, kirjutab jurist Mari-Liis Sepper (võrdõigusvolinik 2010-2015).

„Sihtmärgile liigutakse teosammul,“ ütleb Jolanta Reingardė, Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi väljatöötatud indeksi ajutrusti juht. Kümne aastaga (2005-2015) on liigutud edasi 4,2 kilomeetrit ehk indeksipunkti.

Eile avalikustati kolmas soolise võrdõiguslikkuse indeksi aruanne, mis näitab naiste ja meeste olude ja võimaluste erinevusi karmis arvude keeles. Indeks arvutab naiste ja meeste kogetu erinevused töö, tervise, raha, teadmiste, aja ja võimu teemavaldkondades ümber üheks arvuliseks väärtuseks. Euroopa riike on võimalik selle abil reastada ning jälgida, kuidas tulemus ajas muutub.

Indeksi kolmandas versioonis on rida uuendusi, millest tähelepanuväärseim on vahede ja ebavõrdsuste kaardistamine ühiskonnas soole lisaks ka naiste ja meeste vanuse, haridustaseme, pere tüübi, lapsevanemaks olemise, sünnimaa ja puudelisuse lõikes. Uuenduse on tinginud tõdemus, et naisi ja mehi kui kahte suurimat sotsiaalset gruppi võrreldes ei avane vaade ühiskonna ebavõrdsustele kuigi täpselt, sest erinevused grupi sees võivad olla suuremadki kui gruppide vahel.

Mõelgu lugeja puudeta eestlasest keskealise mehe peale ning siis eaka liitpuudega vene keelt emakeelena kõneleva mehe peale, kelle olud ja võimalused elus on Eestis väga erinevad. Erinevused on seda suuremad, kui võrrelda esimese mehega hoopis puudega naist, kes kasvatab üksi last.

Mida näitab siis sissevaade indeksi valdkondadesse, mis on olulised ettevõtjale ja tööandjale?

Aeg

Hindamaks, kui võrdselt või ebavõrdselt on naiste ja meeste käes olulisimat ressurssi – aega –, mõõdab indeks, kui palju läheb naistel ja meestel aega laste ja vanade eest hoolitsemisele, kodusteks töödeks ning kui palju jääb aega spordile, kultuurile ja vabatahtlikule tegevusele.

Ajakasutus on indeksis ainuke teema, kus Euroopa liigub vales suunas, st ebavõrdsuse poole.

Vaid iga kolmas mees pühendab Euroopas iga päev vähemalt ühe tunni toidu valmistamisele ja kodustele töödele. Eestis on selle näitaja puhul vahe naiste ja meeste vahel samuti suur: vähemalt ühe tunni teevad neid töid kodus iga päev 75,8% naistest ja 47,4% meestest. Palju võrdsem on hoolitsust vajavatele lähedastele aja panustamine (naistest 34,6 ja meestest 31,0).

Nagu arvata võib, jääb naistel seetõttu vähem vaba aega sportimiseks, kultuuriks ja muudeks vabaajategevusteks väljaspool kodu. Iga päev või vähemalt mitu korda nädalas saab seda endale lubada 38,4% Eesti meestest, aga vaid 33,5% naistest.

Raha

Selles valdkonnas mõõdetakse ressursside jaotumise ebavõrdsust võrreldes naiste ja meeste sissetulekuid ja vaesusriski. Raha on üks kõige kiiremini muutuvatest indeksivaldkondadest, kus üle-Euroopaline skoor on 79,9 punkti sajast ning Eesti asub 66,7 punktiga ühes teiste Balti riikidega Euroopa viie viimase hulgas, kus on asunud stabiilselt alates 2005. aastast.

Euroopas näitavad naiste ja meeste sissetulekute lõhed küll vähenemise trendi, kuid keskmiselt teenivad naised endiselt vähem kui mehed ja sugude keskmise kuupalga erinevus on 20% meeste kasuks. Palgaerinevus kasvab kahekordseks lastega paaride ja üksikemade seas. Nii Eestis kui ka Euroopas tähendab laste saamine naistele finantsilist kaotust, et mitte öelda karistust, ja meestele sissetulekute suurenemist.

Elukaare jooksul kogetud ebavõrdsus viib kahjuks veel sügavamate sooliste lõhedeni vanas eas. Naiste ja meeste keskmised pensionid erinevad Euroopa Liidus 40% naiste kahjuks, mis asetab rohkem vanu naisi vaesusriski kui vanu mehi (üle 75aastaste seas 18% naistest ja 12% meestest). Vaesusrisk kasvab pea kahekordseks, kui inimese sünnimaa asub väljaspool Euroopa Liitu.

Töö

Töövaldkonna soolised lõhe on jätkuvalt Euroopas nähtavad ning seda sügavamad, kui vaatame kitsamalt naisi, kel vanust üle 50 aasta või kel on puue. Naiste täistööajale taandatud tööhõive määr on Euroopas 40% ja meestel 56%. Eestis on need näitajad vastavalt 49,5 ja 63,8%. Euroopas keskmiselt on täistööajale taandatud hõive määr eriti madal naiste hulgas, kel on puue (19%).

Näitaja on eriti madal madala kvalifikatsiooniga naiste hulgas (17 % naistest meeste 34 % vastu) ning 50-64aastaste pensionieelikutest naiste hulgas, kellest on hõivatud 19 protsendipunkti vähem kui samas vanuses mehed.

Soolise võrdõiguslikkuse indeksi tulemused näitavad, et sugude võrdsus ei ole Euroopas veel kaugeltki saavutatud ning jääb pikaks ajaks saavutamata, kui selle nimel tööd ei tehta. Indeksi aruande esitlusel Brüsselis jäi kõlama õhku visatud küsimus: “Milline riik saab endale lubada luksust jääda sooliselt ebavõrdseks?”

Autor: Mari-Liis Sepper

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.