Eduka äri võti on kodus

Meie ühiskond defineerib edukat meest peamiselt töö kaudu. Edukas on mees, kes on ettevõtja – aktiivne, toetab abivajajat, täidab riigikassat, toob leiva lauale. Aga mehel on veel üks roll, millest me edukuse puhul ei räägi: ta on partner oma naisele.

Tasakaalus elu tähendaks kaheksat tundi tööl, kaheksat kodus ja kaheksat magamiseks. Eesti mehe aeg kulub peamiselt tööle, tund-kaks spordile. Heal juhul saavad lapsed ja naine kaks tundi endale, aga konkureerida tuleb neil selle nimel teleka ja arvutiga.

Seega saab suhe kõigest umbes kümme protsenti eduka mehe tähelepanust. Aga kui sama palju tähelepanu kuluks ettevõtlusele, oleks tulemuseks ju pankrot. Palgaline töötaja ei saaks 10protsendilise tööpanuse eest mitte 6000 eurot, vaid pigem toimetulekupiiri lähedast tasu. Tavaliselt me seda eduks ei nimeta.

Levinud rehkendus, et edukus tähendabki õnne, on ekslik. Edu on liikuv sihtmärk. Iga kord, kui oled eesmärgini jõudnud, on ta juba kuju muutnud, ja õnn terendab jälle kaugel silmapiiril. Sellepärast on depressioon ja enesetapud nii levinud, et ajame õnne taga valel viisil: tehes aina rohkem tööd ja hüljates oma suhte.

Eelmisel aasta tegi Eestis enesetapu 146 meest. Ainult vereringeelundite haigustega seotud surmade põhjuste arv 20-69aastaste meeste hulgas oli 1078. Meditsiiniliselt läheb nende surmade põhjus teise kategooriasse, aga sisuliselt on ikkagi sama – mees viib ennast ise surmani. Vahet ei ole, kas teed enesetapu või töötad end surnuks. Vormistamise küsimus.

Mehe hirmudest suurim on: äkki ei ole ma piisavalt edukas. Tekkivat ärevust, millest üldiselt ei räägita, summutatakse spordi, meelemürkide, kõrvalsuhtega või elatakse ennast naise/laste peale välja.

Harva mõeldakse, et kui meie tervis on läbi ja perekond puru, toob see ka majanduslikku kahju. Kehv tervis vähendab tööturul osalemise tõenäosust meestel 40% ja naistel 30% võrra, mis langetab sisemajanduse koguprodukti (SKP) 6-15%.

Suhted nõuavad kohalolemist, aga see jääb kättesaamatuks, kui pidevalt mõeldakse, et selle jaoks ei ole aega. Sageli on just mees see, kelle käitumine otsustab, milline kvaliteet ja tulevik suhtel on. Mul on kõik ok, võidakse vastata kuidas-läheb-küsimusele. Aga küsides endalt „kas ma olen rahul“ või „olen ma õnnelik“, vastavad paljud tõenäoliselt midagi muud.

Oleksime palju edukamad, kui pööraksime kirjeldatud mudeli ümber.  Kui on hea suhe, on ka lapsed õnnelikumad ning tervemad. Kui kodus on hästi, on immuunsüsteem tugevam, tuleme paremini toime stressiga, tarvitame vähem mõnuaineid, magame paremini, oleme loomingulisemad, positiivsemad jne. Selline juht ja töötaja oleks iga ettevõtte unistus.

Autor: Kadri Sakala