Tõniste soovi kaaluda tulevaste aktsiisitõusude ärajätmist kannustab haigutav auk tulevases riigieelarves. Lõpuks on ka valitsuserakonnad hakanud aru saama, et alkoholiaktsiisidest ei laeku prognoositud mahus makse ning järgmise aasta riigieelarvesse jääb seetõttu konjuktuuriinstituudi ennustuste kohaselt tulusid laekumata 80 miljoni euro ulatuses.

Juba septembris tasuti rahandusministeeriumi andmetel alkoholiaktsiisi 6,8 protsenti vähem kui mullu ning aasta lõikes ennustab konjuktuuriinstituut aktsiisitulude vähenemist lausa 16 protsenti. Ka rahandusministeerium on oma selle aasta prognoose 38 miljoni euro võrra alandanud.

Tõniste plaani taustal aktsiisitõus peatada on näha, et tegelikult hoolitakse maksutulude laekumisest rohkem kui rahva tervisest. Ent varasema maksulaekumise taastamiseks ja riigieelarvesse tekkiva augu lappimiseks ei piisa vaid uue aktsiisitõusu ärajätmisest – palju rohkem oleks abi juba kehtestatud maksude tagasipööramisest.

Veel parem, kui alkoholi hind viidaks Läti tasemele või allapoole seda. Nii saaksime piirikaubandust vähendada või selle sootuks kaotada ning ka Soome turistid tagasi Eestisse. On ju vana tõde, et odavamat toodet ostab rohkem inimesi, mis tähendab kokkuvõttes rohkem maksutulu. Samuti suureneks käibemaksu laekumine väikestest piiriäärsetest poodidest, mis täna jäävad piiritaguse alkoholikaubanduse tõttu käibeta ka tavakaupade osas.

Kui riik tõesti rahva tervisest hoolib, siis saab aktsiiside langetamisest saadavat lisatulu selle hüvanguks kasutada ning alkokaubanduse Eestisse tagasi kolides vähemasti toimuvat kontrollida. See, kas ja kui palju on riigil õigus inimese tervist tema tahtevastaselt ning eneseteostusvabadust piirates kaitsta, on muidugi omaette teema.