Margit Sutrop • 6. veebruar 2018
Jaga lugu:

Ülikool ja ettevõtlus vajavad koostööd

Margit Sutrop
Margit Sutrop  Foto: Postimees/Scanpix

Erastama me oma suuri ülikoole küll ei peaks, saati siis veel ülikooli juhtkondadele, leiab Tartu Ülikooli dekaan ja professor Margit Sutrop.

On tore, et visionääridest ettevõtjad mõtlevad kaasa, kuidas parandada Eesti ülikoolide konkurentsivõimet. Paraku näevad suurte ülikoolide erastamise ettepaneku tegijad ülikoolides vaid õppeasutusi ning keskenduvad sellele, et üliõpilaste pearaha võiks üliõpilasega kaasas käia. Korralik kõrgharidus on teaduspõhine, teadus on aga rahamahukas ning ei too kohe tagasi.

Suurtes avalik-õiguslikes ülikoolides kulub palju raha infrastuktuurile – laborite ja suurte õppehoonete komplekside, raamatukogude ja muuseumide ülalpidamisele. Näiteks Tartu Ülikooli selle aasta 185miljonilisest eelarvest moodustavad õppetulud vaid veidi üle poole, teadustegevusest planeeritud tulud ulatuvad 65 miljonini ja rahvusülikool on riigi järel suuruselt teine muuseumide pidaja ning peab hoolt kandma ka ajaloolise hoonestu eest.

 

Jääge realistideks

Muidugi võib unistada suurelt ning küsida, mida tuleks teha, et Eesti ülikoolid võiks saada niisama jõukaks ja kuulsaks nagu Harvard. Ent jäägem siiski realistideks. Eelarve suurusel ja ülikooli kohal rahvusvahelises pingereas on otsene seos. 2017. rahandusaastal olid Harvardi ülikooli tulud 4,9 miljardit dollarit, mis on ju peaaegu pool Eesti riigi eelarvest!

Harvardi ülikooli peamiseks jooksvaks sissetulekuks on päris kopsakas õppemaks, mis ulatub 45 000 dollarini aastas üliõpilase kohta, millele lisanduvad elamiskulud 20 000. Kolmandik eelarvest liigub Harvardi ülikoolis sihtkapitali kaudu. Sihtkapital koosneb 13 000 fondist, millest 80% on sponsorite soovil suunatud 12 koolist ühe toetamiseks, minnes kas õppekavade, nimeliste professuuride, raamatukogude, muuseumide, hoonete ülevalpidamiseks, palkadeks, stippideks, üliõpilaste õpingute või elamistingimuste ja tegevuste toetamiseks.

Uut annetuskultuuri

Selleks, et Eestis tuua kõrgharidusse rohkem eraraha, peaksime kujundama Eestis teistsugust annetuskultuuri, muutma maksusüsteemi ja andma sponsoritele tuntavaid maksusoodustusi. Avalik-õiguslikel ülikoolidel on küll suur autonoomia, aga tasuta kõrgharidusele üleminekuga piirati ülikoolide õigust võtta maksejõulistelt õppuritelt õppeteenustasu.

Riigikontroll on just algatanud auditi, et uurida kõrgharidusreformi mõjusid. Ootame ära auditi tulemused ja siis arutame, kas on ikka mõistlik, et isegi töötavad maksujõulised õppurid ei või oma ülikooliõpingute eest ise maksta. Kui meie riigil ei jätku piisavalt raha, et tagada õppejõududele normaalsed palgad, teaduse jätkusuutlik rahastamine ning luua tudengitele hea õpikeskkond, siis ei peaks piirama eraraha juurdehankimist.

Erastama me oma suuri ülikoole küll ei peaks, saati siis veel ülikooli juhtkondadele. Avalik-õiguslikud ülikoolid on meie rahvuslik rikkus ja nad kuuluvad eesti rahvale. Ent ülikoolide ja ettevõtluse koostöö on meie ülikoolide arendamisel väga vajalik. Mõtleme üheskoos edasi, millised on viljakad koostöövormid.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt