Ebavõrdne palk püsib palgasaladusel

Iga aasta sadu kaebusi

Loomulikult jäävad sellises olukorras varjatuks ja avastamata kõik teisedki palgadiskrimineerimise liigid, olgu nende aluseks siis mitmesugused hoiakud, mis tulenevad töötajate east, rahvusest või seksuaalsest orientatsioonist, või hoopis korporatsioonivendlus, sugulusside või isiklik meeldivus ja köitvus.

Võrdõigusvolinikule esitatakse iga aasta sadu kaebusi, millest valdav osa puudutavad tööelu ja suur osa ka soolist diskrimineerimist. Tähelepanuväärne on see, et palgalõhe teemal on rohkem pöördujaid olnud just avalikust sektorist. See on ka loogiline – kui palgad on avalikud, siis on need ka võrreldavad. Võib kahtlustada, et erasektori töötajad sageli diskrimineerimisest ei tea ega oska seda seetõttu ka vaidlustada (vähem usutav on, et erasektoris palgadiskrimineerimist ei esine ja see on üksnes avalikule sektorile omane).

Milliste oskustega inimest tööle otsitakse?

Hoopis eraldi tasub analüüsimist, kui väga on ikkagi tarvis töökuulutuses nimetada ära säravaid silmi, kohusetundlikkust või avatud meelelaadi ja mida nende all silmas peetakse. Mida rohkem on töökuulutuses kirjas nõudmisi, millest meil võib olla üsna erinev arusaam, seda suurem on ka tõenäosus, et leidub õnneotsijaid, kes oma silmi piisavalt säravaks julgevad pidada. Muidugi ei tasuks tööandjal ka valikut juba ette liiga palju kitsendada (näiteks lisades kuulutusele pildi nais- või meessoost töötajaga, mis võib tekitada eelhoiaku, et oodatud on üksnes teatud soost kandideerijad), aga ka mitte sõnastuses liiga uduseks jäädes (projektijuht, administraator või programmeerija on kõik niivõrd ebaselged mõisted, et ilma üsna täpse tööülesannete kirjelduse ja kvalifikatsiooninõueteta polegi võimalik kellelgi aru saada, kas ta võiks sellele tööle sobida või mitte), mis võib tuua küll palju kandideerijaid, aga vähe neid, kes pakutud töökohale päriselt sobivad.

Üha enam võiksid tööandjad pöörata tähelepanu ka värbajate, intervjueerijate ja palgaläbirääkijate eelarvamuste testimisele, sest need võivad kergesti palgaläbirääkimisi mõjutada ja mõne haavatavamast sihtgrupist töölekandideerija puhul seaduse mõttes ebaõiglaselt madalamas palgakokkuleppes väljenduda.

Kvalifitseeritud tipptegijad kipuvad uduselt sõnastatud töökuulutusi vältima ka sel põhjusel, et need tekitavad paratamatult eelhoiaku, et tööandja ei ole töökorraldust ja ootusi selgelt läbi mõelnud. Olukorras, kus tööpuudus on madal ja tööd lihtne leida ning töökuulutustele reageerivad sageli ka inimesed, kel töö olemas (aga otsitakse uusi väljakutseid, paremat eneseteostust või kõrgemat palka), on töökuulutuse sõnastus ja läbimõeldus nii mõnigi kord esimene mainekujunduse vahend, millest ehk kaugemale ei vaadatagi.

Palgast rääkimist keelata ei saa

Ja lõpuks, palkade avalikustamisele töötab praegu vastu veel üks levinud vääruskumus – tööandja saab töötajal keelata oma palganumbrit avaldamast. Kuna tööandja peab sageli ülalloetletud ühiskonnas levinud hirme tõsiseltvõetavaks, siis ta seda ka tegema kipub. Töölepinguseadus aga keelab hoopis tööandjal ilma töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta avaldada andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta. Seega ei või tööandja töötaja kolleegile tema palga suurust öelda, töötajal endal on selleks aga õigus olemas.

Tööandja ei saa keelata töötajat oma palgast rääkida. Soolise palgalõhe ja palgadiskrimineerimise vastu võitlejad soovitavad üksmeelselt: räägi oma palgast kaastöötajatega. Praegu on see ainus viis, kuidas ebavõrdset palgamaksmist tuvastada.

Mina loodan, et palgast rääkimise tabust vabanedes liigume me ajapikku lähemale ka palgasaladusest sootuks loobumisele, töökuulutustes palganumbri avalikustamisele ja avatumatele palgaläbirääkimistele juba töökohale kandideerimisel. Parem ligipääs palgainfole võimaldab inimestel oma konkurentsivõimet tööturul paremini hinnata, ühtlustab palgaootusi, suunab pilgu enesearendamisele, aga peamine, vähendab palgadiskrimineerimist.

* Kavandatav perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmine peaksid seda olukorda pisut parandama, sest planeeritud on meetmed, mis peaksid julgustama ka isasid vanemahüvitist kasutama.

ALLIKAS: Feministeerium

Autor: Gea Kangilaski