Kui suureks me selle mulli puhume?

Uute kaubanduskeskuste rajamine jõuab Eestis kiiresti ajakirjanduse huviorbiiti, mis paratamatult loob mulje, et igale vabale meetrile plaanitakse kaubandusarendusi. Nii on saanud suurejoonelisi kajastusi keskused, mida lõpuks ei avatagi ning kuvand kaubanduskeskuste kesksest linnast ongi loodud. Meenutame uudiseid Tallinn Gate, Rävala Galerii, A3 (Ahtri tänava keskus), Hobujaama tn keskuse, Panorama City, Tallink City ning mitme teise arendusplaani kohta. Need on keskused, mis pole tänini valmis.

Keskuste arendamine on äri nagu iga teinegi ja iga ettevõtja teeb olukorda arvestades parimaid otsuseid, mõned otsused kannavad vilja, mõned mitte, ent sellele üleriigilist tähelepanu pöörata kui järjekordsele probleemile või tekitada katkematuid küsimusi, millal maht täis saab, tekitab hämmingut.

Kas ostlejaid jagub?

See on õigustatud küsimus igale ettevõtjale, kust tarbija tuleb ja kellele oma tooted suunata. Kas jagub ostlejaid kõigisse keskustesse? Võimalik et jagub, võimalik, et ka mitte. See ongi kõigile keskuste arendajatele, operaatoritele ja kaupmeestele arukas väljakutse: hinnata oma võimeid, püstitada ambitsioonikaid, ent teostatavaid eesmärke, olla oma tegevustega sammu võrra turu vajadustest ees ning samas rahuldada tarbija vajadusi, luues eristuvaid kontseptsioone.

Enamjaolt arukaid otsuseid teevad ka paljud rahvusvaheliselt tuntud kaubamärgid, mis pole seni Eestisse laienenud just seetõttu, et taotluslikku tootlust siin piirkonnas veel ei nähta. See omakorda loob olukorra, et keskusest keskusesse on samade kaubamärkide kauplused, kõik on ühte nägu, arendajad ja operaatorid sikutavad uut luues juba olemasolevat tekki enda peale, selmet luua midagi teistsugust.

Meie turu miinus on ebapiisav kaubandusalane kompetentsus. Kaupmehed laienevad sageli valimatult uutesse keskustesse, andmata endale aru, kas äriline tulemuslikkus on tagatud, kas keskus nende ärile sobib ja seda toetab. Kas on arukas igale poole laieneda selle asemel, et panustada tulemuslike kaupluste arendustesse? Tihti ei osata hinnata ka oma kaupluse kontseptuaalset sobivust keskusesse. Avatakse igasse keskusesse piirkonna ja asukoha eripära ning sihtklienti arvestamata sama lahendusega kauplus, oodates sama tulemuslikkust igalt poolt. Üksikute kaubamärkide puhul see lahendus toimib, ent enamiku puhul paraku mitte.

E-teenuste levik tekitab küsimuse, kellele neid pärispoode ja keskusi üldse enam vaja on. Ent üks ei sureta teist välja, nad täiendavad teineteist. Me ei otsusta nii, et tahame nüüdsest vaid e-teenuseid tarbida või käia vaid käegakatsutavate toodetega kauplustes. Me seame esikohale oma aja väärtustamise, teenuste mugavuse ja kiiruse ning positiivse emotsiooni. See omakorda tähendab, et kaupmehed peavad suutma ajaga kaasas käia.

Uue põlvkonna kaubanduskeskuste võti peitub eelkõige selles: osata luua lugusid, ühendada inimeste ja tehnoloogia parimad võimalused ning kohanduda turu vajadustega, säilitades samal ajal oma nägu. Ei piisa pikaajaliseks eduks vaid järjekordsest kinokompleksist või vaaterattast katusel.

Kas ja millal Eestis kaubanduskeskuste maht täis saab, selle panevad paika tarbija, turg ja majandusolukord. Seda kõike arvesse võttes jäägu igaühe enda otsustada, kas on mõtet mõne aja möödudes järjekordselt püstitada teemat, kas kaubanduskeskuste turg juba üleküllastunud pole. On meie endi otsustada, kaua ning kui suureks me selle mulli puhume.