Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti on kodanikupalgast valgusaastate kaugusel

    Johanna VallistuFoto: Riigikogu

    Selle asemel, et vaielda, kuidas hüvesid jaotada, peaksime keskenduma sellele, kuidas leida rohkem vahendeid sotsiaalkaitsesse panustamiseks, kirjutab arenguseire keskuse ekspert Johanna Vallistu.

    Demokraatliku riigikorralduse keskmes on küsimuskoht, kuidas ühiskonnas loodud vara õiglaselt ümber jagada. Eesti on vähemalt teoorias valinud solidaarsusel põhineva sotsiaalkaitsesüsteemi, mis eeldab igaühe võrdset panust tööjõumaksude näol ning lubab võrdset ligipääsu tervisekindlustusele ja sotsiaalteenustele.
    Ikka ja jälle seatakse Eesti aruteluruumis valitud süsteemi efektiivsus aga küsimuse alla. On tekkinud hirm, et solidaarne mudel on Eestis liiga helde, pakkudes hüvesid ka nendele, kes neid ei vaja või kes saaksid nende eest juurde maksta. Hiljuti jäi silma Jaan Pillesaare väide, et Eestis juba kehtib riigi tasuta teenuste näol kodanikupalk, mis pakub teenuseid ka nendele, kes ei vaja riigi abi. Teenusmajanduse Koda tegi ettepaneku tasuta teenuste asemel luua konkreetne rahalise ümberjagamise süsteem sihtkontodele ja abi pakkuda inimestele, kes seda tegelikult vajavad „ehk neile, kes ei saa tervise või vanuse tõttu tööl käia“. (loe artiklit siin) Samasse retoorikasse langes ka hiljutine Riigireformi manifest.
    Kolm mudelit
    Sisuliselt on tegu maailmavaatelise aruteluga eelistatud kapitalistliku heaolusüsteemi teemal – kas sotsiaaldemokraatlik ehk kõikidele ligipääsetav ja ühetaoline (nagu Skandinaavia maades); liberaalne ehk peamiselt erakindlustuse kaudu igaühe enda panust eeldav ja vaid nõrgemaid riigi toetav süsteem (anglosaksi riikides kasutusel) või korporatiivne ehk töökohapõhistele kindlustusskeemidele ja kolmanda sektori pakutavatele sotsiaalteenustele tuginev (nt Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia). Algava parlamendivalimiste debati valguses on teemapüstitus tänuväärne. Diskussiooni viljakusele võiks kaasa aidata aga Eesti heaolumudeli toimimise kiirrevisjon.
    Arenguseire keskuse tööturu tuleviku uurimisprojekti raames tellitud ning Praxise ja Centari tehtav sotsiaalkaitse mudelite analüüsis (lõplik aruanne ilmub sügisel) toob välja kaks alarmeerivat tõsiasja, mille põhjal võib öelda, et Eesti valitud mudeli näol on sõltumata ümberjagamissüsteemist juba praegu ühe kõige „kuluefektiivsema“ ehk odavama süsteemiga arenenud riikide hulgas. 
    Sotsiaalkulude tase madal
    Esiteks on Eesti sotsiaalkulude tase üks arenenud maailma madalamaid, ükskõik millise nurga alt vaadata. Riiklike sotsiaalkulude määr SKTst on meil 17,4%, ELi keskmine aga 30% (OECD riikide keskmine 21%). Kui liberaalses heaoluühiskonnas kompenseerib madala riiklike sotsiaalkulude määra erasektori panus sotsiaalkulude katmisesse (OECDs keskmiselt 2,6% ning USAs 11,4% SKTst), siis Eestis on ka erasektori panus ligi nullilähedane. Sotsiaalsüsteemi kogukulud OECD riikides on Eestist suhtena SKTsse madalamad vaid Koreas, Tšiilis ja Türgis.
    Kuigi Pillesaar kritiseerib, et Eesti riigieelarvest on sotsiaalkulude osakaal kõrge, siis teistega võrreldes on näitaja jällegi pigem madal – meie kulutatud 41,5% riigieelarvest on julgelt alla OECD keskmise (45,2%) ning sotsiaalkulude osakaal riigieelarves on suurem isegi USAs, kus kogukulu täieneb veel erasektori panuse võrra. Eelneva põhjal on vast ilmselge, et ka inimese kohta kulutame võrreldes teiste riikidega vähe – jällegi vaid Läti, Korea, Türgi ja Tšiili saavad hakkama väiksema summaga. 
    Müüt heldest riigist
    Teiseks viitab analüüs, et Eesti on ELi riikidest koos Balti riikidega ainuke, kus pea suurimal määral rahastatakse sotsiaalkaitsekulusid sotsiaalkaitse maksetest (79,4%) ja vähem riigi üldistest tuludest (20,6%). Seega seisame silmitsi õhukese eelarvega sotsiaalkaitsesüsteemiga, mida peab üleval töölepingulises töösuhtes olev tööealine rahvastik, kellel on üha rohkem võimalusi oma maksutaset optimeerida (näiteks minimaalne sotsiaalmaks, kuid solidaarne ühetaoline hüve) või sotsiaalkaitsesüsteemis osalemisest üldsegi loobuda.
    Ei saa kuidagi olla nõus Teenusmajanduse Koja hirmudega liiga heldest riigist – juba praegu võib näha, et jõukamad valivad tasulise ravi, et pääseda pikas ravijärjekorras ette; pensionärid peavad mõistliku elatustaseme saavutamiseks tuginema oma säästudele, tugivõrgustikule või lisaraha teenima ning ümberjagamismehhanismi kiuste on Eestis kõrge vaesusmäär, suur hulk palgavaesuses elavaid inimesi ning viimane Eesti Inimarengu Aruanne juhtis taas kord tähelepanu Eestis tervena elatud aastate madalale keskmisele, mis 2009.–2016. aastal isegi vähenes. Lisades siia juurde meid ees ootava tulevikuriskide konteksti vananeva ühiskonna, ühiskondliku ebavõrdsuse kasvutrendi, automatiseerimisriski ja globaalsete monopolide tekkega, on kahtluse all ka sotsiaalmaksu kui katteallika jätkusuutlikkus. 
    Seega võiks oodata praeguselt valimisdebatilt juba ambitsioonikamat mõttelendu meie sotsiaalkaitse tuleviku ja selle rahastamise alternatiividest, mille fookuses oleks inimene ise. Enne kui saame tulla maailmavaateliste küsimuste juurde tagasi ning arutleda erakindlustuse või jõukamate otseste sotsiaalkulude tõstmise üle, peaksime mõtlema, millised on meie võimalused liivatera jaotamise mängu asemel seda suuremaks kasvatada ning oma inimvarasse vähemalt OECD riikide keskmisel tasemel panustada. 
    Võib alustada ka teisest otsast ning küsida endalt, kui palju oleme juba peale maksnud Eesti elanike kadunud tervise ja eluaastate eest leidmata innovaatilistes ideedes, tegemata tootlikes töötundides ja madalamas rahvuslikus koguõnnes. Kui palju oleme veel valmis maksma?

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Ida-Virumaa TOPi ettevõtja: hinnad on aastatagusest 40 protsenti maas
Aafrikat ähvardab maadehaaramine süsinikukrediidi nimel
Infortari tegevjuht läheb esimesel kauplemispäeval aktsiaid juurde ostma
Raadiosaated
Kristjan Kangro mantlipärija Change'is lubab vältida halbu üllatusi investoritele
Uuel aastal krüptoplatvormi Change juhi kohale asuv Marek Pajussaar lubab väikeinvestoritele, et edaspidi ei tule halbu üllatusi.
Uuel aastal krüptoplatvormi Change juhi kohale asuv Marek Pajussaar lubab väikeinvestoritele, et edaspidi ei tule halbu üllatusi.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Jaroslav Tavgen: RMKd pole vaja börsile viia!
Kui jätkame riigiettevõtete osalist börsile viimist, siis toimub selle riigistamine ja erasektori kahanemine, leiab Delovõje Vedomosti ajakirjanik Jaroslav Tavgen.
Kui jätkame riigiettevõtete osalist börsile viimist, siis toimub selle riigistamine ja erasektori kahanemine, leiab Delovõje Vedomosti ajakirjanik Jaroslav Tavgen.
Kõik arvamuslood

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Lääne-Virumaa TOPi võitja: meil töötajate leidmisega raskusi pole
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Investor
Charlie Munger: sain edukaks, sest vältisin põhilisi ebaõnnestumise mustreid
Kuigi ülirikaste puhul võiks arvata, et nende eduloo taga peitub teadmata saladus, siis tegelikult nii ei ole, märkis Warren Buffetti äripartnerina tuntud miljardär Charlie Munger.
Kuigi ülirikaste puhul võiks arvata, et nende eduloo taga peitub teadmata saladus, siis tegelikult nii ei ole, märkis Warren Buffetti äripartnerina tuntud miljardär Charlie Munger.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Aafrikat ähvardab maadehaaramine süsinikukrediidi nimel
Ukraina oligarhide elu läheb aina kibedamaks
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Kristi Hõrrak: kuidas aitab ChatGPT siinset väikeettevõtjat? Aeg teha vahekokkuvõte
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Kristjan Kangro mantlipärija Change'is lubab vältida halbu üllatusi investoritele
Uuel aastal krüptoplatvormi Change juhi kohale asuv Marek Pajussaar lubab väikeinvestoritele, et edaspidi ei tule halbu üllatusi.
Uuel aastal krüptoplatvormi Change juhi kohale asuv Marek Pajussaar lubab väikeinvestoritele, et edaspidi ei tule halbu üllatusi.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Pool sajandit vanad põlevkivikaevandused Ida-Virumaal varisevad: põldudele ja metsadesse tekivad üha suured varinguaugud, Jõhvi on hädas ehituskõlbliku maa leidmisega ning Kohtla-Järvel kortermajad pragunevad.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Automüügis läks november tempokalt
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
Kui eelmise aasta novembris tabas automüüki langus, siis see aasta on teistsugune: automüük on eelmistest kuudest tegusam.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Virumaa variseb. Maa vajub, majad pragunevad ja ehitada ei kannata
Lammuta või maha: Ossinovski uusarenduses tehti andestamatu viga
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Eksport jäi oktoobris üle viiendiku väiksemaks
Oktoobris vähenes kaupade eksport jooksevhindades 21%, sealhulgas Eesti päritolu kaupade eksport 23%, ja import 17%, teatas statistikaamet.
Oktoobris vähenes kaupade eksport jooksevhindades 21%, sealhulgas Eesti päritolu kaupade eksport 23%, ja import 17%, teatas statistikaamet.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Tööstusjuht: mööblitööstuses võib juhtuda midagi suurt
Seekordses saates "Tööstusuudised eetris" on fookuses mööbli- ja elektroonikatööstus. Pakume kuulamiseks kahte ettekannet, mis on salvestatud tänavu novembris toimunud konverentsil „Tööstuse äriplaan 2024“.
Seekordses saates "Tööstusuudised eetris" on fookuses mööbli- ja elektroonikatööstus. Pakume kuulamiseks kahte ettekannet, mis on salvestatud tänavu novembris toimunud konverentsil „Tööstuse äriplaan 2024“.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Maksuvõlglaste kasvutempo rauges, kustutamised said hoo sisse
Novembris jätkas maksuvõlglaste arv kasvu, aga varasemast palju rahulikumalt, näitab Äripäeva Infopanga Eesti ettevõtete andmekogu.
Novembris jätkas maksuvõlglaste arv kasvu, aga varasemast palju rahulikumalt, näitab Äripäeva Infopanga Eesti ettevõtete andmekogu.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.