Apteegireformile tuleb tõmmata pidurit
Apteekide omandipiirangute reformiga soovib sotsiaalministeerium ravimite kättesaadavust parandada, kuid tegelikult liigub olukord vastupidises suunas, kirjutab Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapea Tõnis Mölder.
Kliendi seisukohalt on tekkinud suur segadus. Mõistlik oleks tulla ettevõtjatele ja apteegiomanikele vastu ning pikendada reformile üleminekuperioodi vähemalt ühe aasta võrra. Sotsiaalministeerium peab veel kord pidama läbirääkimisi kõikide osapooltega ning valmistama ette reformi läbiviimise nii, et ravimite kättesaadavus seeläbi ei halveneks.
Olukord on hapu juba ainuüksi seetõttu, et apteegireformi kritiseerivad korraga nii konkurentsiamet, justiitsministeerium, kaubandus-tööstuskoda, Eesti Apteekide Ühendus, Eesti Ravimihulgimüüjate Liit, apteegiomanikud kui ka eeskätt kliendid. Ühegi reformi eesmärk ei tohi olla kättesaadavuse halvendamine.
Eilne haruapteekide sulgemise aktsioon näitas, et tegelikult on piirkondi, kus järgmise aasta juunis halveneb ravimite kättesaadavus märkimisväärselt, seda eriti maapiirkondades. See ei ole normaalne.
Haruapteegi muutmine põhiapteegiks võib kujuneda väga keeruliseks, sageli ka võimatuks ülesandeks. Samuti tahab riik, et haruapteekide omanikud oleksid proviisorid, kuid siin on suur vasturääkivus. Esiteks ei taha ettevõtjad müüa proviisoritele apteeke ning teiseks ei ole meil praegu põhiapteekideski piisavalt proviisoreid, rääkimata nendest, kes oleksid valmis alustama maakohtades ettevõtlusega.
Paljud apteegid peaksid sulgema reformi tagajärjel juba eos oma apteegid, sest nende ruumid ei võimaldaks pärast reformi majanduslikult toime tulla. Reform iseenesest on küll vajalik, kuid praeguses olukorras peab sotsiaalministeerium küll hoo maha võtma.