Eesti võiks laenata 10 miljardit eurot

Riigi rahandusele on plaanist restart teha. Riigireformi elluviimise kokkuleppe valguses on ajastus ideaalne, käivitamaks laenuraha abil investeerimisprogramm. Eesti on madalaima laenukoormusega riik Euroopa Liidus, mistõttu on meie positsioon laenu võtmiseks soodne. Kolme miljardi euro suurune laen suurendaks meie laenukoormust praeguselt 8 protsendilt veidi enam kui 20 protsendile SKPst. Siiski jääksime endiselt Luksemburgi ette liidriks ja madalaima laenukoormusega riigiks Euroopa Liidus. Kuue miljardi euro suurune laen tähendaks laenukoormust suurusjärgus 35 protsenti ja esiviisiku piiril konkureerimist Taaniga. Endiselt tugev tulemus, mis teistele eeskujuks. 10 miljardit kukutaks meid esikümne piirile. Ometigi oleks selle summaga meie 50protsendine laenukoormus oluliselt parem kui Euroopa Liidu 82protsendine keskmine. Samas tuleks Eesti majandusse 10 miljardit.

Tõsi, miljarditesse ulatuv laen on suur pikaajaline finantskohustus riigile ja on mõistetav, et esmapilgul tundub see meie konservatiivse rahapoliitika järsk lõdvendamine. Nii mõnigi ütleks selle peale: „Kurb on vaadata, kuidas oma kätega ehitatud riigi rahandus silme all põhja lastakse.“ Tegelikult ei teeks see meie riigi rahandust niivõrd olulisel määral kaootilisemaks, kui esmapilgul tunduda võib. Oleme aastaid püüdnud olla madalaima laenukoormusega Euroopa Liidu riikide seas ning see on ka õnnestunud. Meid on selle eest korduvalt kiidetud ja võime isegi uhkust tunda.

Oma rolli mängib selles meie hirm laenu võtmise ees, mis on tekkinud kriisidega teistes euroala riikides. Sellest hirmust on vaja üle saada. Eesti riik on tark ja oskab oma rahaga ümber käia. Miljarditesse ulatuv investeerimisprogramm oleks kindlasti üks põnev väljakutse riigi rahandusele, kuid annaks olulise tõuke Eesti majanduse ja heaolu kasvule. Samas saaksime oma Euroopa sõprade silmis jääda endiselt eeskujulikuks.