Artikkel

    Valitsusjuht – draakoni taltsutaja või kannupoiss?

    Jüri Ratase teise valitsuse suurim roll on teha EKREst n-ö parketikõlbulik erakond ning lasta sel läbi põdeda see mõnevõrra agressiivne ja oma retoorikas äärmuslik rahvusluse puhang, kirjutab kirjanik Ülo Mattheus.

    Ülo Mattheus.Foto: Erakogu
    Võimu ja kõrgete ambitsioonide nimel on Ratas piltlikult öeldes ka ennast selle poliitilise lastehaigusega nakatanud ja pannud kaalule omaenda poliitilise tervise. Kuid õnnestumise korral elatakse kõige suuremad tüsistused üle ja ehk tekib ka immuunsus, mis ei lase epideemial enam uuesti puhkeda.
    See on Ratase n-ö võimatu missioon. Aga Ratasele ju meeldivad superkangelased, millele viitab pealetükkiv ja kohmakas käepigistus Arnold Schwarzeneggeriga ÜRO kliimakonverentsil Katowices. Kui märulifilmides saavad superkangelased üldiselt oma ülesandega hakkama, siis uut koalitsioonilepingut lugedes tekib teatud mõttes kimbatus, kas ülesanne ikka on püstitatud nii, et superkangelane saab hakkama draakoni taltsutamisega, või on sedakorda vastupidi, et draakon on leidnud endale kannupoisi. Seda kimbatust tekitab asjaolu, et see koalitsioonileping on pigem EKRE ja Isamaa kui Keskerakonna nägu, tõestes esiplaanile rahvusriigiga seotud teemad.
    Majandusteemad tagaplaanil
    Kui võrrelda Ratase esimese ja teise valitsuse koalitsioonilepinguid, siis näiteks majandus ja maksundus, mis 2016. aasta koalitsioonilepingus oli välis- ja julgeolekupoliitika järel kohe teisel kohal, on 2019. aasta lepingus EKRE ja Isamaaga taandunud 12. kohale. Selle asemel on teisele kohale kerkinud siseturvalisus, mis sisaldab muu hulgas ka suundumust kontrollituma immigratsioonipoliitika poole.
    Edasi käsitleb leping riigivalitsemise ja kodakondsuspoliitikat, milles kõige tähelepanuväärsem ja positiivsem on otsus alustada riigireformiga ning panna paika selle prioriteedid, etapid ja tähtajad järgnevaks neljaks aastaks. See võiks olla ka üks Ratase valitsuse suurimaid eesmärke. Kui sellega tõepoolest ka tegelema hakatakse ja see ei jää vaid deklaratsiooniks.
    Propagandistlikus plaanis võib ju mõista, miks tervishoid, sotsiaalkindlustus, haridus, kultuur jt pehmed valdkonnad on asetatud majandusest ettepoole, sest need kõnetavad inimest paremini, kuid samas sõltub nende pehmete valdkondade edu ikkagi majandusest ja selle edukusest. Eesti majanduse põhilised probleemid on liiga kallid tootmissisendid (tööjõud, elekter, kütus jm), tootmise vähene automatiseeritus ja kvalifitseeritud tööjõu puudus, millega peaks iga Eesti valitsus tegelema ennekõike, et leida neile probleemidele lahendus.
    Uus koalitsioonileping seda vajadust aga otse ei sõnasta, kuigi teksti hajutatult võib leida meetmeid, mis neid suundi edendavad. Näiteks näeb koalitsioonileping ette elektrienergia võrgutasude ja taastuvenergia tasude vähendamist, ka soovitakse analüüsida võimalusi elektri- ja gaasiaktsiisi soodusmäärade rakendamiseks. Kuigi suusõnaliselt on kõne all olnud ka elektri- ja kütuseaktsiisi langetamine, koalitsioonilepingusse see siiski jõudnud ei ole.
    Aktsiisid vajaks analüüsi
    See teema on võimendunud seoses ametisse asuvate majandusministri ja rahandusministri vaidlusega nende langetamise võimalikkusest. Kindlasti võiks see olla üks neist teemadest, millega esmajärjekorras tegeleda. Küsimus seisneb selles, kas Lätti ja ka mujale läinud maksutulu (kütust ostetakse meelsamini ka Leedust, Poolast jm) on võimalik aktsiisilangetamise kaudu Eestisse tagasi tuua?
    Ka alkoholiaktsiisi kohta ei ole seni tehtud ühtegi pädevat analüüsi ega uuritud, mida tooks kaasa selle langetamine ja kas see ikka suurendaks aktsiisitulu riigieelarves.
    Pädev analüüs võib-olla ongi see, mida me hetkel paljudes valdkondades vajame, et mitte langetada puhtalt poliitilistel motiividel rohmakaid otsuseid, nagu seda senisest retoorikast võib järeldada. See puudutab ka Eesti tööjõuturgu.
    Võib ju deklareerida, et eelistatud on sisemiste reservide leidmine (olemasoleva tööjõu ümberõpe, passiivsete kaasamine, paindlikumad töösuhted noortele jne) ning Eestist lahkunud inimeste tagasipöördumine, mis on õige ja õilis eesmärk, kuid see ei pruugi lahenda igapäevaseid ja akuutseid tööjõuprobleeme. See tähendab, et ka Eesti tõõjõuvajadus tuleb täpsemalt kaardistada ning tegutseda põhjendatud analüüsi järgi ja mitte ainult poliitilisele agendale tuginedes.
    Uue valitsuse edukus sõltub sellest. Analüüsist ja kainest mõistusest. Koalitsioonileping sisaldab nii Eesti elu edendavaid kui ka pärssivaid eesmärke ja meetmeid. Kui poliitilisest agendast tulenevad ranged piirangud hakkavad majandust ahistama, tekitab see tugevat vastuseisu ja pidurdab kogu Eesti arengut, mis kokkuvõttes kõigutab ka valitsuse tooli. Kõikuval toolil pole aga võimalik kaua istuda.
    Äripäev küsis ligi 300 Eesti arvamusliidrilt, ettevõtjalt ja juhilt, mis peaks olema uue Eesti valitsuse kõige prioriteetsem tegevussuund.
  • Hetkel kuum
Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon Musk on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Kuudepikkune vaidlus jõuab lõpule: USA näib lõpuks Ukrainale abi andvat
Kuudepikkune vaidlus miljardite dollarite üle vabariiklaste ja demokraatide vahel võib jõuda laupäeval lõpule Ukrainale ja teistele liitlastele abi andmisega.
Kuudepikkune vaidlus miljardite dollarite üle vabariiklaste ja demokraatide vahel võib jõuda laupäeval lõpule Ukrainale ja teistele liitlastele abi andmisega.
Raadiohommikus: seentest elektriautode suuromanikuni Jäta oma küsimus hommikuprogrammi külalistele
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.
Äripäeva raadio reedene hommikuprogramm sisaldab mitut uudist – kiiresti arenevas seente maailmas tegutsev Eesti idufirma teatab oma värskest saavutusest ning selguvad arvamuskonkursi Edukas Eesti nominendid.