• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,81%39 662,18
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,69
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,81%39 662,18
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,69
  • 29.05.19, 15:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Läti plaan pole ime - aktsiisi muutmine käivitab ahelreaktsiooni

Põhjamaade kogemused näitavad selgelt, et ühe riigi aktsiisimäärade muutus vallandab üldjuhul ahelreaktsiooni, kuna naaberriigid ei soovi oma kaubanduspositsioone ja piirikaubanduse aktsiisitulu kaotada, kirjutab PwC juhtivkonsultant Erki Mägi.
Erki Mägi
  • Erki Mägi
Ka hiljuti PwC tehtud aktsiisiuuringus toodi esile, et aktsiisipoliitikat ei saa teistest isoleerituna ellu viia. Juba tekkinud piirikaubandust on väga keeruline ära kaotada ning see ei tulene vaid naaberriikide võimalikest aktsiisipoliitilistest vastureaktsioonidest.
Lisaks on aktsiisikaupade piirikaubanduse maht olulisel määral sõltuv ka muude kaupade hinnavahest. Kui ehitusmaterjalid, aiandus- või toidukaubad ja meelelahutusteenused on Lätis jätkuvalt odavamad, siis võib aktsiisikaupade soetus isegi aktsiisimäärade täieliku ühtlustumise puhul jääda kõrvalkaubaks, kuna pelgalt ärimudeli erinevuse, kohaliku kulubaasi ning mahuefekti tõttu on piirikauplustes väljamüügihind ikkagi odavam kui Eestis.
Eeltoodust ei saa järeldada, et Eesti riik ei peaks tegema omapoolseid pingutusi piirikaubanduse mahu vähendamiseks. Võtmeküsimus on otsustega kaasnevates riskides ning riigi riskitaluvuses. Seni on lähiriikides piirikaubanduse mahud muutunud peamiselt seetõttu, et piirikaubanduse sihtriik on oma aktsiisimäärasid tõstnud (mitte lähteriik langetanud).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eesti saab seega olla aktsiisimäära olulise langetamise katsejänes. Kuna sellekohane varasem praktika puudub, siis peame ühiskondlikult aktsepteerima, et sellise esmakordse eksperimendi mõju ei ole paraku usaldusväärselt ette ennustatav. Ja ärgem unustagem, et me ei räägi siinkohal vaid aktsiisilaekumisest - aktsiisipoliitika mõjutab üheaegselt nii riigikassa täituvust, rahvatervist kui ka ettevõtluskeskkonda.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 4 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele