Läti plaan pole ime - aktsiisi muutmine käivitab ahelreaktsiooni
Põhjamaade kogemused näitavad selgelt, et ühe riigi aktsiisimäärade muutus vallandab üldjuhul ahelreaktsiooni, kuna naaberriigid ei soovi oma kaubanduspositsioone ja piirikaubanduse aktsiisitulu kaotada, kirjutab PwC juhtivkonsultant Erki Mägi.
Ka hiljuti PwC tehtud aktsiisiuuringus toodi esile, et aktsiisipoliitikat ei saa teistest isoleerituna ellu viia. Juba tekkinud piirikaubandust on väga keeruline ära kaotada ning see ei tulene vaid naaberriikide võimalikest aktsiisipoliitilistest vastureaktsioonidest.
Lisaks on aktsiisikaupade piirikaubanduse maht olulisel määral sõltuv ka muude kaupade hinnavahest. Kui ehitusmaterjalid, aiandus- või toidukaubad ja meelelahutusteenused on Lätis jätkuvalt odavamad, siis võib aktsiisikaupade soetus isegi aktsiisimäärade täieliku ühtlustumise puhul jääda kõrvalkaubaks, kuna pelgalt ärimudeli erinevuse, kohaliku kulubaasi ning mahuefekti tõttu on piirikauplustes väljamüügihind ikkagi odavam kui Eestis.
Eeltoodust ei saa järeldada, et Eesti riik ei peaks tegema omapoolseid pingutusi piirikaubanduse mahu vähendamiseks. Võtmeküsimus on otsustega kaasnevates riskides ning riigi riskitaluvuses. Seni on lähiriikides piirikaubanduse mahud muutunud peamiselt seetõttu, et piirikaubanduse sihtriik on oma aktsiisimäärasid tõstnud (mitte lähteriik langetanud).
Eesti saab seega olla aktsiisimäära olulise langetamise katsejänes. Kuna sellekohane varasem praktika puudub, siis peame ühiskondlikult aktsepteerima, et sellise esmakordse eksperimendi mõju ei ole paraku usaldusväärselt ette ennustatav. Ja ärgem unustagem, et me ei räägi siinkohal vaid aktsiisilaekumisest - aktsiisipoliitika mõjutab üheaegselt nii riigikassa täituvust, rahvatervist kui ka ettevõtluskeskkonda.