Poliitika suuna ebakindlus on risk, mis võib mõjutada metsamajanduse investeeringuid rohkem kui ükski puiduhinna kõikumine, kirjutab teemaveebi Tööstusuudised toimetaja Toomas Kelt Infopanga metsatööstuse konkurentsiraportis.

- Kiretorm metsanduses kestab juba aastaid. Pildil Roheliste erakonna meeleavaldus riigikogu ees 2021. aastal.
- Foto: Liis Treimann
Eesti metsatööstus on sel kevadel täis vastakaid signaale. Esimese kvartali puiduhinnad näitavad palgi hindade kiiret tõusu, eriti erametsas: kuusepalk kallines aastaga enam kui 20%, männipalk üle 15%.
Samal ajal on harvendusraietel varutava paberipuidu ja küttepuidu hinnad stabiliseerunud või languses. Tööstusettevõtted taastuvad tasapisi aastate 2022–2023 madalseisust, kuid poliitiline foon teeb nad ettevaatlikuks. Õhus on küsimus, kas praegune olukord on ajutine kõikumine või sügavam nihe sektori tulevikus?
Raiemahud ja nende majanduslik mõju
Kliimaministri eelmise aasta lõpus tehtud otsus vähendada riigimetsa uuendusraiete mahtu aastatel 2024–2028 oli tööstusele selge märk, et edasine poliitika liigub metsanduses piirangute poole.
Kui varem lubati riigimetsas viie aastaga teha uuendusraiet ligi 49 000 hektaril, siis uue otsusega kahanes see 47 727 hektarile. Kuigi numbriliselt näib langus marginaalne, näevad tööstuse esindajad selles suundumust, mis mõjutab otseselt toorme kättesaadavust ja hinnataset.
Erametsades on hinnasurve juba tuntav. Lageraie varumiskulud ulatuvad kohati 20 euroni tihumeetri kohta, harvendusraietel veelgi rohkemani. Kui kallinenud kütuse ja tööjõukulude taustal langevad väiksema väärtusega sortimentide hinnad (nt haavapaberipuit odavnes aastases võrdluses 10,9%), väheneb metsaomanike ja väiketöövõtjate motivatsioon üldse raieid teha.
“Kui me riigina soovime metsi rohkem kaitsta ja samas hoida puidutööstust, siis tuleb meil hakata vaatama, kuidas me kasutame erametsi,” kirjutas tööstusvaldkonna juht
Kaspar Peek ERRis, viidates vajadusele tasakaalustada keskkonnakaitse ja majandushuvid üheks strateegiliseks tervikuks.
Loe põhjalikku turuülevaadet
Infopanga metsatööstuse kvartaliraportist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Mitu tunnustust saanud Eesti Maaülikooli metsateadlase Reimo Lutteri sõnul oleks õiglane, et kui me tahame eraomandis oleval maal looduskaitset, peame olema valmis selle eest maksma.
Metsanduses alustanud Margo Klaasmägi teekond aasta põllumehe tiitlini on pikk ja põnev lugu, mille jooksul ehitas mees koos kamraadidega üles mitu ettevõtet, mis on koondatud Artiston Grupi alla.
Baltikumis tuli rootslaste otsuse tõttu müüki nii palju metsa, et kohalikel ei hakka hammas peale. Nüüd käivad jutud, et metsa vastu tunneb huvi Google ja mõned Hiina ärimehed, samal ajal kaalub Lätis riik koos erasektoriga spetsiaalse ühisettevõtte asutamist, et mets enda kätte saada.
Kaart: kus metsa müüki läks
Eestist lahkuv Rootsi metsakontsern saatis kohalikele suurfirmadele pakkumise osta enneolematu hulga metsa. Suuremate erametsaomanike seas leidus kohe neid, kes on valmis ostmist tõsiselt kaaluma.
Nii nagu rätsepülikonna puhul, tagab ka kodu loomisel parima tulemuse koostöö. Kui arendaja, ehitaja ja sisearhitekt töötavad algusest peale üheskoos, on tulemus kvaliteetne, stiilne ning kestev.