Prognoos: kas hinnatsükkel või poliitiline pööre?

Eesti metsatööstus on sel kevadel täis vastakaid signaale. Esimese kvartali puiduhinnad näitavad palgi hindade kiiret tõusu, eriti erametsas: kuusepalk kallines aastaga enam kui 20%, männipalk üle 15%.

Samal ajal on harvendusraietel varutava paberipuidu ja küttepuidu hinnad stabiliseerunud või languses. Tööstusettevõtted taastuvad tasapisi aastate 2022–2023 madalseisust, kuid poliitiline foon teeb nad ettevaatlikuks. Õhus on küsimus, kas praegune olukord on ajutine kõikumine või sügavam nihe sektori tulevikus?

Kliimaministri eelmise aasta lõpus tehtud otsus vähendada riigimetsa uuendusraiete mahtu aastatel 2024–2028 oli tööstusele selge märk, et edasine poliitika liigub metsanduses piirangute poole.

Kui varem lubati riigimetsas viie aastaga teha uuendusraiet ligi 49 000 hektaril, siis uue otsusega kahanes see 47 727 hektarile. Kuigi numbriliselt näib langus marginaalne, näevad tööstuse esindajad selles suundumust, mis mõjutab otseselt toorme kättesaadavust ja hinnataset.

Erametsades on hinnasurve juba tuntav. Lageraie varumiskulud ulatuvad kohati 20 euroni tihumeetri kohta, harvendusraietel veelgi rohkemani. Kui kallinenud kütuse ja tööjõukulude taustal langevad väiksema väärtusega sortimentide hinnad (nt haavapaberipuit odavnes aastases võrdluses 10,9%), väheneb metsaomanike ja väiketöövõtjate motivatsioon üldse raieid teha.

“Kui me riigina soovime metsi rohkem kaitsta ja samas hoida puidutööstust, siis tuleb meil hakata vaatama, kuidas me kasutame erametsi,” kirjutas tööstusvaldkonna juht Kaspar Peek ERRis, viidates vajadusele tasakaalustada keskkonnakaitse ja majandushuvid üheks strateegiliseks tervikuks.