Jelena Torim: ESG-aruandluses peitub konkurentsieelis

Eestis peaks kestlikkusaruandluse puhul küsima mitte, kuidas vähem teha, vaid kuidas teha paremini. Niisugune aruandlus näitab kätte raiskamise kohad ja aitab muuta äri tulevikukindlaks, kirjutab PwC Eesti ESG vanemkonsultant Toomas Toodu.

ESG-aruandluse juhtimise kontekstis tuleks rohkem tegeleda eetika parendamisega, vastasel juhul võib ettevõte panna aruandesse kirja talle meelepärased, mitte õiged numbrid, ütles SOL Balticsi tegevjuht Rinel Pius.

Praktikale peale vaadates pole ime, et kolmetäheline lühend ESG tekitab ettevõtjates negatiivseid tundeid. Suuname fookuse taas innovatsioonile, kestlikule kasumlikule tehnoloogiale ja äriarendusele – sellele, mis vähemalt algselt pidi olema ka ESG aruandluse eesmärk, kirjutab kestliku innovatsiooni strateeg Anu Ruul.

ESG pole surnud. Me lihtsalt räägime sellest vales järjekorras ja vale nimega, kirjutab puhastusteenuse ettevõtte SOL Baltics tegevjuht Rinel Pius.

Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.