Eksperdid: 10 viga, mida pakkujana riigihankes vältida
Riigihanke alusdokumentidega tuleb hoolikalt tutvuda, pakkumus aegsasti esitada ning esitatavatele küsimustele sisuliselt vastata. Aga pakkujate eksimusi on teisigi, kirjutavad Kaidi Reiljan-Sihvart ja Laura Frolov advokaadibüroost Cobalt.
Advokaadibüroo Cobalt valdkonnajuht Kaidi Reiljan-Sihvart (vasakul) ja hankespetsialist Laura Frolov
Foto: Erakogu
Riigihanked võivad pakkuda ettevõttele suurepäraseid võimalusi, kuid iga eksimus võib tähendada konkurentsist välja jäämist. Allpool on kümme kõige tavalisemat viga ning soovitused, kuidas neid vältida.
TREV-2 Grupp nõuab kohtu kaudu tasu riigitee ehituse eest, transpordiamet aga leiab, et ehitaja on hankelepingut oluliselt rikkunud ning seetõttu tuli osa tööst ringi teha.
Kohtupraktika kõneleb, et Riigi Tugiteenuste Keskus on olnud liiga agar Euroopa Liidu toetusi tagasi nõudma ning nn finantskorrektsiooni otsuste saajatel tasub kohtusse pöördumist tõsiselt kaaluda, kirjutab ühes niisuguses vaidluses Ida-Viru Keskhaiglat esindanud advokaat Raul Ainla.
Riigikohus otsustas jätta rahuldamata Margus Linnamäele kuuluva Semetroni kaebuse, milles ettevõte vaidlustas mobiilsete välihaiglate ostmiseks korraldatud riigihanke tulemused.
“Pettused muutuvad keerukamaks ja personaalsemaks ning rünnak võib tabada igaüht. Kui ettevõte ei märka pettuse võimalusi oma riskianalüüsis, avastatakse need sageli alles juhuslikult,” ütleb PwC Baltikumi pettuste ennetamise ja uurimise juht Erki Mägi.