Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euro hängib endiselt ristteel

Paar nädalat tagasi kirjutasin siinsamas, et valuutaturu keskne küsimus on, kuhu liigub EURUSD ehk mis saab eurost. Tänaseks on see küsimus endiselt keskne ja endiselt vastuseta.

Võiks ju arvata, et kui maailmas esineb üheaegselt jõhkraid sõdu, maavärinaid ja tuumakriise, siis peaks ka valuutaturu tähelepanu keskenduma pigem mujale kui igavasse Euroopasse. Tegelikult see aga nii ei ole, ja seda eeskätt kahel põhjusel:

1. Valuutaturu mälu on lühike. Mis tahes üldise maailmakorra hälve lööb küll turu kiiresti segamini, kui aga tegemist on ühekordse iseloomuga sündmusega, siis ei kesta ka mõju kaua. Hea näide on Jaapani maavärin, mis suutis forexi turgu vapustada maksimaalselt ühe nädala jooksul. Täna meenutavad seda enamasti vaid tagantjäreletargad ehk teoreetikud.

2. Eurotsooni kriis on pikk, et mitte öelda ülipikk. Turg võib küll teha üksikuid lühiajalisi järeldusi ja jõnkse Trichet või Merkeli mõnest lausekatkest, kuid üldises plaanis on kõigile selge, et häid ja selgeid lahendusi eurotsooni muredele silmapiiril ei ole.

Eurotsoon näib praegu vene muinasjututegelasena, kes on jõudnud ristteele, kust vasakule minnes kaotab pea ja paremale minnes elu. Teoorias on küll võimalus võita ka tsaaritütre käsi ja pool kuningriiki, aga suure tõenäosusega on neiu rumal ja inetu ning kuningriigi varad bojaaride poolt juba tuuri pandud.

Üle-eelmisel nädalal võtsid Euroopa Keskpanga juhid üksteise võidu sõna inflatsiooni teemal, andes selgeid vihjeid, et aprillis võidakse tõsta intresse. See on ka sisuliselt ainus motiiv, miks euro tõusis dollari suhtes üle 1.4200 taseme ja on ka hilisemale langusele vaatamata siiski veel tõusutrendis.

Turg ootab, et praeguselt 1 % tasemelt tõstetakse baasintressi aprillis 1,25 % ja aasta lõpuks 2 % peale. Samas kahanes selle ootuse mõju juba möödunud nädalal, kuivõrd negatiivsed uudised Euroopast üha kuhjusid:

1. Portugali parlament keeldus valitsuse pakutud kärpekavast, mille peale valitsus astus tagasi. Sisuliselt näitas Portugal Euroopale keskmist sõrme, ja arvatavasti ei ole palju naiivseid, kes tõesti usuksid, et see riik on võimeline oma rahaasjadega ise hakkama saama. Realistlikumad hinnangud ütlevad, et Portugal vajab perspektiivis rahaabi summas 75-99 miljardit eurot, sellest 9 miljardit lähema mõne kuu jooksul.

2. Iirimaa majandus (SKP) kahanes neljandas kvartalis 1,6 % võrra ja riigivõlakirjade intress tõusis juba üle 10 %. Samal ajal andis Iirimaa keskpanga stressitest väga murettekitava tulemuse ja analüütikute hinnangul vajab Iiri finantssüsteem kuni 30 miljardit eurot välisabi.

3. Moody’s alandas 30 Hispaania panga reitingut, s.h 15 pangal alanes reiting kahe ja viiel kolme-nelja astme võrra. Reitingufirma hinnangul on ebaselge, kas ja mida on Hispaania valitsus valmis tegema hätta sattunud laenuvõtjate abistamiseks ehk siis halbade laenude katmiseks.

Viimasel kahel nädala on EURUSD kaks olnud külgliikumises vahemikus 1.4050-1.4250, ja tehnilise analüüsi vahendid annavad edasise suhtes vastuolulisi märke.

Esimese asjana ootaks läbimurret nimetatud vahemikust ehk siis antud juhul alla 1.4050. Kui aga vaadata päevast kaarti ehk pikemat (kuuajalist) perspektiivi, siis suurema trendimuutuse tõendina vajame siiski läbimurret 1.3850 tasemest.

Juhul, kui EURUSD liigub endiselt üles, saab otsustavaks läbimurre 1.4280 tasemest. Hetkel võime aimata, et nädalasel kaardil on selle taseme juures tekkimas topelttipp. Kui nii, siis on oodata EURUSD pikemat langustrendi ehk siis euro nõrgenemist, mis peaks kestma paarist kuust poole aastani.

Tuleb aga muidugi tunnistada, et spekulandi jaoks on ka praegune olukord võimalusterohke. Senises 200-punktises vahemikus on EURUSD käitunud väga distsiplineeritult ja ettearvatavalt – liikunud ülemisest servast sujuvalt alumisse ja siis jälle tagasi.

Sellise korrapärasuse pealt teenimine ei ole eriline raketiteadus. Kes aga ammu küüsi närivad, on kindlasti investorid, kes tahaksid võtta pikemaid positsioone.