Tuule suuna muutus jaekaubanduses

Juhtide praegune enesekindlus ei jää buumiaegsele entusiasmile sugugi alla. See ehk polegi väga üllatav, sest ka kriisis enim kannatanud riigid hakkavad tasapisi kosuma ning tarbijad pole poes käies enam nii kitsid. Toimuv on siiski midagi enamat kui lihtsalt madalperioodi asendumine uue tõusuga - valdav osa (89%) tippjuhtidest on viimastel aastatel pidanud oma ettevõtte strateegias põhimõttelisi muudatusi tegema.

Uued tuuled jaekaubandusesPeamine põhjus, mis sunnib kaupmehi tegevusstrateegiat muutma, on tarbijate tekitatav nõudlus ja selle muutumisega arvestamine, kinnitab PwC tippjuhtide uuring. Kriis on rahval veel hästi meeles ja raha kulutatakse esialgu suhteliselt ettevaatlikult, „halvaks harjumuseks“ saanud hindade võrdlemisest vabanemine võtab veel kaua aega, eriti paljude suurte tootegruppide uute hinnatõusude ootuses. Jaekaupmehed püüavad sellele mitmeti reageerida, pannes rõhku private label valiku mitmekesistamisele, vähendades lattu igaks juhuks ette varutavate kaupade kogust, sulgedes vähemefektiivseid müügikohti ning tuues turule uusi, kuid pigem odavamaid tooteid.

(Tehnoloogiline) uuenduslikkus on tähtsuselt teine areng jaekaubanduses, jättes varem peamiseks kasvuallikaks peetud müügikohtade arvu suurendamise tahaplaanile. Oluliseks tõmbenumbriks on seejuures uute tehnoloogiate ärakasutamine, sealhulgas e-poed, sotsiaalmeedia võrgustikud ja muud internetipõhised lahendused. Ehkki täna ei kujuta need kanalid traditsioonilisele poeskäimisele veel ohtu – internet on pigem kohaks, kus viiakse ennast sortimendi ja hindadega kurssi, misjärel otsustama ja ostma minnakse ikka poodi – muutused võivad aset leida kiiremini kui me ette kujutame. Enamik eksperte näevad küll e-kaubanduses „nullsumma mängu“ – see ei suurenda oluliselt ostude mahtu tervikuna, suunab vaid raha ühest ostukanalist teise, ent loob teisalt kaupmeestele uusi võimalusi kulude kokkuhoiuks täpsema ja kiirema logistika, laomahtude optimeerimise jms abil.

Koostöö on parem kui konkurentsVeel üheks oluliseks suundumuseks kaupmeeste jaoks on mõistmine, et hankijatega hindade üle vaidlemise asemel tasuks nendega hoopis pead kokku panna ning seeläbi tarbijatele meelepärasemaid tooteid ja teenuseid välja arendada. Lõpptarbija arvamusest on ju huvitatud ja seda uurivad nii tootja kui kaupmees, nende teadmiste ühendamine uue ja parema kauba loomiseks ei ole samas veel kuigi levinud võte.

Igal juhul kujutab konkurents jaekaubanduses endast võistlust tarbijatele meeldimises, kus „punkte jagatakse“ nii hinna, kvaliteedi, ostumugavuse, lisaväärtuse (boonuspunktid!) kui müügiettevõtte kuvandi eest. Ja nagu ka spordis, võib võistlus kujuneda põnevaks ning tulemus ettearvamatuks.