• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kreeka pälvis kogu tähelepanu

    Kreeka sündmused pälvisid möödunud nädalal rahaturgude tähelepanu sedavõrd, et isegi euroala baasintressi langetamine jättis turuosalised suhteliselt külmaks. Ka uuel nädalal püsivad kreeklased kahtlemata tantsupõranda keskel.

    Võib muidugi diskuteerida selle üle, kuivõrd ootamatu ikkagi oli Euroopa Keskpanga otsus kärpida baasintressi 25 baaspunkti võrra, kuid igatahes ei olnud turg sellist võimalust eelnevalt hindadesse kaubelnud. Seda enam üllatav oli ääretult lühiajaline reaktsioon. EURUSD kukkus küll pooleteise tunniga 140 punkti, kuid juba kolm tundi hiljem oli hind tagasi endisel tasemel.
    Samamoodi jäi hetkeliseks ja marginaalseks reedel avaldatud USA NFP mõju. Kahe tunniga langes euro dollari suhtes 115 punkti, misjärel asus hind tagasi üles ronima ning nädal sulgus seisus, mis viitab pigem euro edasisele tugevnemisele.
    NFP puhul tuleb muidugi arvestada ka seda, et info ise oli vastuoluline – töötajate arv kasvas vähem kui oodati, samal ajal tööpuuduse tase veidi üllatuslikult kahanes. Nii et vahetult peale numbrite teatavaks tegemist ei osanud turg mõnda aega üleüldse suunda võtta.
    Nädala kokkuvõttes võime nentida, et turul toimuvat dikteerisid täielikult uudised Kreekast ja Kreeka kohta. Sündmuste kulg oli sedavõrd dramaatiline, et EURUSD nädalane liikumisulatus oli lausa 562 punkti, samal ajal kui poole aasta keskmine on 384. Samas taktis liikus ka EURJPY – möödunud nädalal 506 punkti, kui poole aasta keskmine on 341.
    Uue nädala hakul saame kohe näha, milline on turgude reaktsioon Kreeka parlamendis toimunud valitsuse usaldushääletusele. Peaministri võit ja uue koalitsioonivalitsuse moodustamine (ilmselt küll juba kellegi teise, mitte enam Papandreou juhtimisel) on igatahes positiivsed märgid, mis kinnitavad, et Kreeka vähemalt teoorias soovib jätkata koostööd muu Euroopaga.
    Samas on selge, et kogu Kreekast tulev informatsioon ei ole kunagi täielikult usaldusväärne ja mis tahes hetkel võib selguda, et nad kas tõlgendavad mõnda aspekti omamoodi või leiavad uusi nõkse, kuidas protsesse pidurdada.
    Kell tiksub muidugi armutult. Järgmise kaheksa nädala jooksul on Kreekal vaja teostada laenude tagasimakseid kogusummas 18 miljardit eurot, millest üle 90 protsendi on põhiosa tagasimaksed. Esimesed 2 miljardit tuleb seejuures tasuda juba 10. novembril.
    Mäletatavasti pidi Kreekal ilma välise abita raha otsa saama juba oktoobri lõpuks või novembri alguseks, kuid nagu selgub, oli see taas kord valeinformatsioon, nagu Kreeka puhul heaks tavaks. Selge on aga see, et ühel hetkel raha siiski lõpeb, seda enam, et möödunud nädalal otsustasid Euroopa liidrid esialgu igasugused rahasaadetised Kreekale peatada.
    Lähiaja keskne küsimus ongi, kas see otsus vaadatakse kohe ümber, kuna referendum on nüüd ilmselt päevakorrast maas, või peavad kreeklased tegema veel midagi, et usaldust enda vastu taastada. Ehk annab sellele vastuse euroala rahandusministrite kohtumine teisipäeval.
    Kreeka sündmuste taustal tuleb aga edaspidi üha terasemalt jälgida, mis toimub Itaalias. Möödunud nädalal hüppas Itaalia 10-aastaste võlakirjade tootlus 6,35 protsendini. Peaminister Berlusconi on jätkuvalt kinnitanud, et riik saab oma probleemidega ise hakkama, lisaks võttis IMF Itaalia pideva jälgimise alla. On aga selge, et Berlusconi usaldusväärsus turgude silmis on enamvähem Kreekaga samal tasemel.
    Analüütikute hinnangud sellele, kuidas euro uuel nädalal liigub, on vastuolulised. Aktsiaturgudelt oodatakse pigem jätkuvat langust, mis tähendaks langust ka EURUSD jaoks. Ise julgen küll arvata, et nädal vähemalt algab pisukese tõusuga, kuna Kreeka viimased arengud peaksid pakkuma vähemalt hetkeks kergendust. Kuni miski seda taas kord ümber ei pööra.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Leedu keelas Linnamäel sealse Forum Cinemase ostu
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Bigbanki varade maht ületas esmakordselt miljardi piiri
Bigbanki varade maht kasvas 1,019 miljardi euroni, ületades esimest korda miljardi euro piiri.
Bigbanki varade maht kasvas 1,019 miljardi euroni, ületades esimest korda miljardi euro piiri.