Rahaturge suunas staarišõu

Tasub meenutada, et hetkest, mil Kreeka 10aastaste võlakirjade tootlus lipsas üle 7 protsendi, kulus vaid üks kuu, kuni see oli juba 12 protsendi. Iirimaa puhul võttis kolm nädalat, et 7 protsendist sai 9. Kusagilt pole võtta näidet, kus 7 protsendi piiri ületamisele oleks iseeneslikult järgnenud kiire ja otsustav langus.

Ka möödunud nädala jooksul ei laekunud vähimatki infot, mis lükkaks ümber teadmise, et Euroopa liigub riigipankrottide ja üha sügavama kriisi suunas. Seni pole ilmunud ka ühtegi printsi valgel hobusel a la Hiina, kes kas või poole kuningriigi hinnaga oleks valmis reaalselt õla alla panema. Küll aga on Portugali valitsuse suunalt juba kostmas küsimusi, miks ei ole neile kohandatud samasuguseid võlasoodustusi, nagu on saamas Kreeka.

Tundub üha usutavam, et ka Euroopa liidrid on jõudnud lõpuks ühesele järeldusele, et euro päästmine saab toimuda vaid euroala vähendamise läbi, kus välja jääksid praeguste hinnangute kohaselt kõik PIIGS riigid, Küpros, Malta ja Belgia.

Otse Merkeli ja Sarkozy’ suust pole neid jutte küll veel kuuldud, kuid „hästiinformeeritud allikate“ abiga on ajakirjandus sellest juba kui faktist kirjutamas. (Pidagem siinkohal meeles, et Merkeli kavatsused tulevadki sageli avalikkuse ette kõigepealt anonüümsete valitsusametnike kaudu; selline on kord Saksamaa valitsuse PR-stiil.)

Uuel nädalal on aga kõik pilgud suunatud esmalt Euroopa Keskpangale. Nimelt on üsna tõenäoline – ja sellist arvamust toetab ka näiteks professor Nuriel Roubini -, et ainus võimalik lahendus turgude maharahustamiseks oleks ECB samasugune interventsioon, nagu pani toime Šveitsi keskpank frangi suhtes. Ehk siis ECB seaks teatud riikide võlakirjadele hinnalae, millest alates ta asub kindlasti ise ostma.

Just kuuldused, et selline samm on ettevalmistamisel, viisid turud alates neljapäevast tõusule, seega asja ametlik väljakuulutamine lennutaks aktsiaturud ja euro suure tõenäosusega veelgi üles. Ja oleks ka kindlasti efektiivsem ja pikaajalisema mõjuga lahendus, kui pelk võlakirjade kokkuost.

Rutiinsetest majandusuudistest tasub jätkuvalt silm peal hoida kõigel, mis tuleb USA-st. Sealne majandus ilmutab jätkuvalt paranemise märke, mis omakorda toetab aktsiaturgude tõusu ja seega dollari nõrgenemist.

Turgude riskiisust saab kergesti aimu, kui vaadata aktsiaturu indeksi SP500 kulgemist. Möödunud nädalal kõikus see küllalt kitsas vahemikus, mis tähendab, et aktsiaturg on püsinud äraootavas seisundis. Ootusele järgneb aga mingil hetkel vältimatult kiire tõus või langus.