Jõulud tulevad teisiti

OMX Baltic0,08%318,14
OMX Riga−1,09%954,61
OMX Tallinn−0,01%2 205,83
OMX Vilnius0,19%1 500,85
S&P 5000,17%7 650,5
DOW 30−0,18%51 682,64
Nasdaq 0,39%26 522,55
FTSE 100−1,45%10 659,13
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,6

OMX Baltic0,08%318,14
OMX Riga−1,09%954,61
OMX Tallinn−0,01%2 205,83
OMX Vilnius0,19%1 500,85
S&P 5000,17%7 650,5
DOW 30−0,18%51 682,64
Nasdaq 0,39%26 522,55
FTSE 100−1,45%10 659,13
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,6

Selle aasta jõulud kipuvad tulema harjumatult vesised, mida kinnitab nii pilk aknast õue kui ka pilk aktsia- ja valuutaturgudele. Erinevus on küll selles, et kui mikromaailmas käib taas kord arutu osturalli, siis rahaturgudel püüab hetkel igaüks vaid müüa.

Indrek Lindsalu

Eelmisel nädalal avaldatud arvamus, et Euroopa Ülemkogu otsused võivad leida turgude hukkamõistu, osutus väga lahjaks. Turud tõmbasid tippkohtumisele lihtviisil vee peale, euro läks kauplemisnädala algusest vabalangusse. Eriti kõnekas oli muidugi euro kukkumine naela suhtes, millega turg avaldas täit usaldust Suurbritannia eraldumisele Merkozy’ skeemidest.

Seejuures ei täitunudki veel kõige mustem stsenaarium, mida karta võis. Kogu Euroopa reitingud kaalumisele võtnud Standard&Poor’s ei läinud hoiatustelt kiirkorras tegudeni. Püss on aga laval nähtavale kohale asetatud ja suure tõenäosusega teeb see peatselt vähemalt mingisuguse paugu.

EURUSD kukkumine kolmapäeval alla 1.3000 psühholoogilise piiri võttis küll hoo kuni nädala lõpuni maha. Nii et kui Fitch teatas neljapäeval, et on võtnud vaatluse alla kuue Euroopa riigi reitingud ja hinnanud Prantsusmaa reitinguväljavaate negatiivseks, ei järgnenud sellele enam tuntavat reaktsiooni. Tähelepanuta jäi isegi Fitchi otsusega kaasnenud kommentaar, mis ütles otse: „...kõikehõlmav lahendus euroala kriisile on tehniliselt ja poliitiliselt saavutamatu.“

Mis valuutaturul toimuvat kindlasti mõjutasid ja edasist kukkumist tagasi hoidsid, olid võlakirjad. Veidi ootamatult valitses oksjonitel PIIGS riikide võlakirjade suhtes kena nõudlus ning ka intressid langesid märgatavalt. Selline asjade käik ei pruukinud olla aga sisuline murrang, vaid hoopiski Euroopa Keskpanga (ECB) varjatud interventsiooni tulemus.

President Mario Draghi on korduvalt rõhutanud (ühes taktis Angela Merkeliga), et ECB ei tohi ega kavatse hakata viimase instantsi võlausaldajaks, ükskõik mida turud sellisest hoiakust ka ei arvaks. See tähendab aga vaid seda, et ECB ei hakka ise piiramatult võlakirju kokku ostma. Kuid välistatud ei ole näiteks kunstliku nõudluse tekitamine.

Teatavasti on ECB pakkumas pankadele likviidsuse tagamiseks kuni kolmeaastasi madala intressiga laene. Ei saa välistada, et seejuures on keskpank oluliselt leevendanud tagatisnõudeid, aktsepteerides tagatisena neidsamu PIIGS riikide võlakirju.

Sisuliselt tekib pankadel seeläbi teoreetiline võimalus teenida intresside vahe pealt, mis võibki olla piisav ajend võlakirjanõudluse järsuks kasvuks. Päeva lõpuks on kahtlemata tegemist usu valdkonda kuuluva küsimusega – kas ja kes usub, et vastavad riigid suudavad võlakirjad tulevikus ka reaalselt välja osta.

Viimased uudised räägivad, et täna (esmaspäeva) õhtul peavad euroala rahandusministrid erakorralise telefonikonverentsi. Kuigi Euroopa liidrite tippkohtumise järgne retoorika oli pidulik ja ennast kiitev, on tänaseks tehtud ikka väga puust ja punaseks, et mingit arengut ja edu pole saavutatud. Seega jääb üle huviga oodata, kas ja millega lähiajal veel välja tullakse, et turgude edasist kukkumist vältida.

Tehniliselt peaks turg aga juba nüüd olema jõudnud punkti, kus leiab aset vähemalt mingisugune korrektsioon. Paraku ei ole kriisi ja turupaanika olukorras tehnilise analüüsiga sageli suuremat peale hakata. Jälgigem siis jätkuvalt pigem uudiste pealkirju kui hinnagraafikuid.

Jõulud tulevad teisiti

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised