Euro ägab, Eesti peab vastu

Samal ajal kui allapoole on korrigeeritud nii USA kui maailmamajanduse kasvuprognoosi, ennustatakse euroalale lõppevaks aastaks 0,7%list majanduslangust ning ka 2013 terendab nullkasv. Suurematest riikidest on vaid Saksamaa majandusel aastalõpu seisuga oodata väikestki positiivset kasvu (+0,7%), Prantsusmaale prognoositakse nullkasvu, Holland, Hispaania ja Itaalia on miinuspoolel.

Euroala riikide majanduskeskkond on endiselt habras, seda nii riikide kõrge võlakoormuse ja eelarvedefitsiidi tõttu, aga ka valitsuste suutmatusest olukorra parandamiseks radikaalseid samme astuda. Esialgu pole põhjust uskuda uut majanduslangust, aga nullkasvuga vindumine võib kesta kaua. Kõige eelnenu valguses on Eestile tänavuseks ennustatav ligi 2,5%ne majanduskasv eurotsooni „hooaja edetabeli“ tipus. Täiesti võimalik, et Eestist on kujunemas üks väheseid Euroopa „stabiilsuse saarekesi“, mida investorid usaldavad ja mille majanduskasv jääb veel mõnekski ajaks Euroopa keskmist jõudsalt ületama.

Euroopast tulevad uudised teevad mõistagi murelikuks eksportivaid ettevõtteid, ent õnneks on Eesti eksport suuresti seotud riikidega, kellel läheb päris hästi (seda muidugi üldise olukorra taustal). Oleme nabanööri pidi euroalas, ent meie kolmest peamisest eksportturust kaks (Rootsi ja Venemaa) on sellest väljaspool ning ka kolmanda ehk Soome majanduse seis pole just kõige hullem. Ka Läti ja Leedu majandused kosuvad Eestiga võrreldavas tempos (kriisiga suurema languse läbi teinud Läti isegi kiiremini). Pealegi peituvad igas kriisis ka võimalused, otsitakse ju rasketel aegadel odavamaid alternatiive ning nutikail ja paindlikel Eesti ettevõtetel on kindlasti omad võimalused Lääne-Euroopa majandussurutisest tulenevaid muutusi oma äri eduks pöörata. Kriisi algusaegadel suutis Eesti majandus ju kiiret kohanemisvõimet tõestada.

Eesti siseturgu analüüsides torkavad silma vastandlikud tendentsid: ühelt poolt keskmise palga ja sisenõudluse kasv, kahanev töötus ning jaekaupmeeste pigem optimistlikud (lähi)tulevikuhinnangud, teisalt tarbijate suhteliselt madal kindlustunne ning suuremate kulutuste edasilükkamine. Mõistusega võttes oleks nagu kõik hästi, aga kriisist on õppinud nii tarbijad kui ettevõtjad ning ollakse ettevaatlikud – mis on ühelt poolt kahtlemata mõistlik lähenemine, teisalt ei aita pankades kasvavad rahamäed majandust edasi samaväärselt julge kulutamisega.

Nii Eesti ettevõtjad kui valitsus on teinud võimaluste piires õigeid otsuseid ja meie olukorral pole viga. Ent väikese avatud majanduse riskide ja määramatuse faktor on alati suur. Siiski, lähtudes vanasõnast, et jumal aitab ainult neid, kes ise ennast aitavad, on põhjust uude aastasse lootusrikkalt vaadata.