Eesti on väikestes põllutoetustes ise süüdi

OMX Baltic0,08%319,07
OMX Riga0,28%980,42
OMX Tallinn0,19%2 232,88
OMX Vilnius−0,31%1 504,85
S&P 5000,59%7 811,54
DOW 300,83%51 654,95
Nasdaq 0,64%27 366,17
FTSE 1001,06%10 552,05
Nikkei 225−0,02%69 030,92
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%95,44

OMX Baltic0,08%319,07
OMX Riga0,28%980,42
OMX Tallinn0,19%2 232,88
OMX Vilnius−0,31%1 504,85
S&P 5000,59%7 811,54
DOW 300,83%51 654,95
Nasdaq 0,64%27 366,17
FTSE 1001,06%10 552,05
Nikkei 225−0,02%69 030,92
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%95,44

Ma olen kunagi öelnud, et põllumajandustoetused võiks üldse ära kaotada ja minna üle turumajandusele. Ma olen selles veendunud ka täna, aga mõistan, et see on ebareaalne soov, nendib ASi Tartu Agro juhataja Aavo Mölder.

Aavo Mölder

Eestis on olnud üldrahvalik arvamus, et need toetused on põllundustootjate nõrkuse näitaja. Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat kommunikeeritaksegi enamasti nii, et me oleme need viletsad, kes ilma toetusteta hakkama ei saa. Praegu tunnistatakse probleemi seisnemist selles, et tootjaid koheldakse erinevalt toetuste kaudu.

Euroopa ühist põllumajanduspoliitikat aetakse 50. aastatest ja alguses oli selle eesmärk nälga likvideerida. Ja sellega on tasapisi harjutud. 10-15 aastat tagasi läks asi üle võlli, Euroopa Liidus tekkis ületootmine. Kui laovarusid likvideeriti, siis maksti ka eksporditoetusi. Siis hakati mõtlema, hakkame neid toetusi vaikselt vähendama.

Eesti põllundustootja on praegu halvemas olukorras sellepärast, et meil on toetuste tase ELi astumisest madalam. Ja selles oleme ise süüdi. Põllumajanduspoliitikat ei saagi vaadata paari aasta perspektiivis. 1990. aastatel olime liberaalne riik, kes laskis põllumajandustooret sisse tuua nii palju, kui keegi tahtis, olgu teravilja või piima, muna. Oma toodanguga kuskile minna me ei saanud, sest kõik kaitsesid oma turgu.

Sel ajal tegime ka reforme. Tuli juurde umbes 10 000 talu, kes viisid põllumajandustoodangu näitajad alla. Eestisse toodi alla kroonist rukist Saksamaalt, Eesti tootja ei suuutnud sellist toota ja lõpuks ei tootnudki. Teraviljatoodang hektari kohta, 1,77 tonni hektarilt, oli Euroopa Liidus viimane. Ja selle näitaja alusel paika pandud toetuste tase kehtib siiamaani.

Me olime üliliberaalsed, ja see maksis ja maksab meile kätte. Nõrgad baasnumbrid ongi tänaste väikeste toetuste ja toetusaluste väikeste tootmismahtude põhjus. Aga kui ka neil suurte toetuste saajatel kas või 10% toetusest ära võtta, siis ei saa nemadki hakkama. Meile lubatakse nüüd toetuste suurenemist vana Euroopaga võrreldes 75 protsendi peale 2020. aastaks, mis tähendab, et ebavõrdsus jääb püsima.

Tegelikult oleme ELi ühed kõige karastunumad, sest Eesti tootjaid on pidevalt impordiga tapetud. Kui tulevikus toetused ära võtta, siis tuleks need ära võtta kõigil. Aga see on paraku võimatu, sest toetused teevad ikkagi toidu nii palju odavamaks, ja tarbijal ei ole täna seda ostuvõimet, et ta kallimat toitu osta jõuaks. Ometi oleks Eesti põllumees ELis kõige paremas seisus, kui üldse toetusi ei oleks.

Eesti on väikestes põllutoetustes ise süüdi

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised