Läti kokkuhoiupoliitika tulemusi ei tasu võrrelda Islandiga

Näiteks Nobeli preemia laureaat Paul Krugman väidab, et asjaolu, et Läti SKT jääb praegu enam kui 10% alla kriisieelset tippu, näitab, et kokkuhoiust ja palgakärbetest polnud seal mingit kasu; samas kui Islandi majandusel läheb ilma eriliste kokkuhoiumeetmeteta ka nüüd, tänu oma valuuta devalveerimisele Lätist ikka palju paremini.

Tegelikult olid nende kahe riigi majanduses algtingimused niivõrd erinevad, et selline võrdlus ei ole lihtsalt kohane ja ei näita suurt midagi. Lätis, nagu ka Eestis ja Leedus, oli ülisuur jooksevkonto defitsiit juba kriisi alates. Baltimaade kriisieelne SKT tase lihtsalt ei olnud jätkusuutlik, sest üle 20% sellest sai tekkida ainult tänu kapitali sissevoolule, suurele tarbimisele ja ehitusbuumile. Ei ole üldse üllatav, et Lätis on nüüdseks 10% väiksem kriisieelsest tipust, sest ükski riik ei saa igavesti jätkata jooksevkonto 25% defitsiidis.

Euroopa Komisjoni hinnangul oli buumiaegne SKT ligi 14% suurem Läti oma tegelikule sisepotentsiaalile vastavast SKTst, langes seejärel 10% allapoole „omapotentsiaali”, kuid majanduse taastumine oli niisama kiire ja nüüd on Läti SKT tagasi ligikaudu omapotentsiaali tasemel, jäädes loomulikult veel alla buumiaegsest tipptasemest.