Ruta Arumäe • 24 veebruar 2013

Eesti eksport pääseb haavadeta

Euroopa liidrid on väljendanud muret, et tugevnev euro võib ohustada Euroopa majanduse taastumist. Pea kõik maailma suuremad majandused on majanduslanguses, mistõttu valvatakse kiivalt, et valuuta nõrgale majandusele veel täiendavaid raskusi ei tekitaks, kirjutab SEB analüütik Ruta Arumäe.

Kõik on korraga huvitatud nõrgemast valuutast, mis eksporti suurendaks, mistõttu on hakatud rääkima valuutasõja ohust ning selle vältimiseks vajaminevast suuremast rahvusvahelisest koordineerimisest.

Eurotsooni 0,6%st majanduslangust neljandas kvartalis  vedas ekspordi kukkumine ning kriipsutas veelgi alla haavatavust euro tugevuse pärast. Eriti haavatavad on nõrga konkurentsivõimega eurotsooni perifeeriariigid, mille tööjõukulud pole jõudnud piisavalt alaneda. Aga ka eurotsooni tuumikriikide, Saksamaa ja Prantsusmaa eksport on märgatavalt langenud. Rohkem kannatavad euro tugevusest riigid, kes ekspordivad suurema osa väljapoole eurotsooni: Soome, Kreeka, Iirimaa, Saksamaa, Itaalia.

Keskpangad on haaranud majanduskasvu tekitamise juhtohjad enda kätte ning on hoogsalt bilansimahte suurendanud. USA ja Jaapan oma bilansse alates kriisi algusest tunduvalt hoogsamalt suurendanud kui Euroopa Keskpank (EKP), mis võtab hinnastabiilsuse hoidmise mandaati palju tõsisemalt kui ülejäänud. Seevastu Jaapanis on inflatsiooni tekitamine peamine eesmärk. Seetõttu on euro teiste nõrgenevate valuutade taustal tugevamaks jäänud, Jaapani eksportöörid võitnud ning eurotsooni omad kaotanud. Viimasel ajal on pangad hakanud tagasi maksma ka LTRO-programmiga saadud laene, mis omakorda euro tugevusele kaasa aitavad. Mistõttu võib EKP olla sunnitud euro nõrgendamise nimel otsima lisavõimalusi bilansimahu suurendamiseks või sekkuma mõnel muul moel.

Kuna Eesti ekspordib suurema osa eurotsooni või euroga seotud valuutaga riikidesse, siis suuremat otsest mõju Eesti ekspordile euro tugevnemisest dollari või jeeni vastu ei ole. Kaudsem mõju muidugi on, sest mida kauem eurotsoon vinduma jääb, seda halvem meile.

Eesti suurematest ekspordipartneritest ei kasuta eurot Rootsi. Rootsiga on aga selline lugu, et üldise nõrgenemise taustal peab olema ka mõni valuuta, mis tugevneb. Ja käesoleva kriisi kontekstis on need tugevnevate valuutadega riigid Põhjamaad, kus riigirahandus korras, sh Rootsi. Nii et Eesti eksportöör on viimasel ajal Rootsi suunal soodsas seisus, ning miks mitte ka Norra suunal. Paaril lähema aastal peaks see nii püsima.

 

 

Hetkel kuum