Toiduainete hinnad maailmas niipea ei lange

Kummitab sisendihindade kasv; raha ei jõua sageli tootja taskusse, vaid katab kütuse- ning väetisehindu – sööme sisuliselt naftat, millel kogu kaasaegne tootmine põhineb. Laialdasemat vabakaubandust takistavad lisaks maksud, tollid, aktsiisid jt piirangud.

EL-sisene põllumajandussaaduste kaubavahetus on u kolm korda suurem kui EL-väliste partneritega. Hindu mõjutab EL põllumajanduspoliitika. Kuni subsideerimine ei toimu võrdsetel alustel ja nt põhjanaabrid saavad toetusi enam, on meie ostujõule kõrgem hinnatase paratamatu. Koduturu väiksus pole globaalsele tootmisele ahvatlev ja sunnib ka kohalikke tootjaid Eestist kaugemale vaatama. Kuivõrd siinsetele põllumajandussaadustele on naaberturgudel üsna suur nõudlus, mõjutab see ka hindu Eestis.

Samuti pole meil eriti levinud lühike tarneahel, st oma kasumi soovivad saada nii tootja, töötleja kui kaupmees. Siinjuures pole kasumimarginaal ja tulujaotus tootmisahelas olnud eriti läbipaistev ja eri turuosalejad saavad hinnatõusu korral vastutusest eemale hiilida. Kallis toit viitab nii nõrgale turukonkurentsile kui ka investeeringute tagasiteenimisvajadusele.

Ostusuutlikkuses saabub kriitiline piir ilmselt siis, kui valdav osa tarbijaist asub otsima tuttavat põllumeest, selle asemel, et teha sisseoste suures kaubandusketis. Et toit on esmatarbekaup, millest loobuda ei saa, tõusevad hinnad, kuni jätkub kliente.