• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa Komisjon püüdis mõjutada süsinikuturgu

    Kuigi Eesti valitsus ja riigikogu on toetanud Euroopa Komisjoni algatust, kukkus see hiljaaegu ikkagi läbi. Euroopa Parlament hääletas maha komisjoni ettepaneku osa kvootide ajutiselt süsteemist kõrvaldada ülla eesmärgiga tõsta kvootide hinda praeguselt madalalt tasemelt kõrgemale.

    Tegemist oli katsega kunstlikult mõjutada ettearvamatuks kujunevat heitmekaubanduse turgu Euroopa Liidus. Komisjoni  süsinikukaubandusega  manipuleerimise tagajärg  on energiahindade tõus tava- ja tööstustarbijatele.  Eestile avaldab see negatiivset mõju,  sest meie energiasektor on suure süsinikulekkega ja tarbija rahakott õhuke. 
    Turu toimimise loogikat ei tohiks asendada tsentraalselt kontrollitava majandussüsteemiga ainuüksi seetõttu, et teatavad instantsid on avastanud, et dünaamilist süsteemi pole võimalik staatilise mudeli abil reguleerida.Praegune heitmekaubandussüsteem (ETS) loodi isereguleeruva turumehhanismina, mis välistab sekkumise ning kunstliku hinna mõjutamise. Tegelikkuses on ETS aga staatiline raamistik, kus majanduse dünaamikat ei ole osatud arvesse võtta. Euroopas on uued tootmisvõimsuste investeeringud suunatud riikidesse, kus ETS investeerimiskindlust ei mõjuta. Nii sellest kui ka üldisest majanduslangusest johtuvalt on CO2 kvoodi hinnad langenud 5-3 euro tasemele tonni eest.
    Komisjoni välja pakutud meetmed olukorra normaliseerimiseks on aga lühinägelikud, vastuolus ETSi enda loogikaga ega aita kaasa investeerimiskindluse loomisele. Euroopa Parlamendi  tagasi lükatud ettepanek kõrvaldada süsteemist ajutiselt 900 miljonit kvooti ei lahendaks kaugeltki probleemi. Selleks, et tõeliselt päästa kliimamuutuste poliitikat, on tarvis põhimõttelisi muutusi.
    Euroopa Komisjoni  ja Suurbritannia analüüsid on leidnud, et riikide tulubaas kvoodi müügist suureneks, samal ajal on Poola uuring näidanud, et uute ELi liikmesriikide, peamiselt Ida-Euroopa, sh Eesti  tulubaas kannataks kvootide kõrvaldamise tulemusel enim. Põhjuseks on ETSis sätestatud tasuta jagatavad kvoodid elektritootmisele selle moderniseerimiseks.
    Hinnatud on vaid, kuidas mõjutab komisjoni ettepanek kvoodimüügist tulenevat riigitulu, mündi teine pool on jäetud tähelepanuta. Kahtlemata ei tohiks olla vähem oluline kvoodihinna tõusuga kaasnev elektrihinna tõus tööstus- ja tavatarbijale. Lisaks peaks kliimakaitse võrrandisse sobituma ka energiajulgeolek.
     
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
USA aktsiate pika mõõnaperioodi lõpetas rallinädal
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sunly juht ametnikele: otsustage ja kaitske otsuseid ka kohtus, aga lõpetage venitamine
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Venemaa autovedajad virelevad siseturul
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.