Ettevõtlikkust ja majandust tuleb õppida kogu elu

Riigi rikkuse suurendamine pole mõeldav rahvusliku kapitali ja ettevõtjate kasvatamiseta. Sellepärast ongi ettevõtjate järelkasvu kujundamiseks vaja süstemaatiline ettevõtlus- ja majandusharidus viia  igasse kooli. Tuleks seada eesmärk, et ettevõtjate osakaal tööealises elanikkonnas suureneks kaks kuni kolm korda, vähemalt 15 -20%ni.  Et ergutada ettevõtlikkust,  on vaja kujundada sellekohast mõtteviisi ja väärtusi. See töö peaks algama  juba kodus ja lasteaias. Vananenud haridussüsteemist on kujunenud ettevõtluse ja majanduse arendamise üks olulisemaid pidureid.  

Süvaõppega koolide arvu kiire suurendamine võiks olla koolireformi üks peasuundi, millega kaasneb õppekavareform. Vajalike uute õppematerjalide ja õpikute süsteemi kujundamine võtab palju aastaid aega. Ettevõtluse ja majanduse ainete parema õpetamise tagaks gümnaasiumide ja kõrgkoolide ning ettevõtete laialdasem koostöö, millesse võiks olla kaasatud ka Eesti haridus- ja majanduseliit. Haridusreformi peaks toetama ettevõtlust soosiv väärtusõpetus nii kodus, koolis, meedias ja kogu ühiskonnas. Muu hulgas on vaja lahti saada ettevõtja kui „Viru ärika“ või „rahva kurnaja“ kuvandist.

Uued õppekavad peaksid sisaldama vähem tuupimist ja rohkem reaaleluga seotud loovust.  Eeskätt kodu- ja peremajanduse õppeainete ning igapäevaste elementaarsete majandustoimingute - söömise,  poeskäimiste, koristamine, taskuraha kasutamise jms kaudu saaks alustada noortes  vajaliku ettevõtlikkuse kujundamist  ja nn omaenda, mitte aga õpetaja moodi mõtlemist. Unarusse jääda majandusmängud ja ettevõtluspraktika.