• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,41
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,22%38 403,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,41
  • 05.06.13, 14:24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rõtov: loome sukasäärefondi

Miks sunnitakse meid tegema oma teise samba investeeringuid kopsaka haldustasudega?  Miks ei võiks üks teise samba fond olla näiteks ainult tavalise deposiidi põhine ja olematute halduskuludega, küsib Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.
Fondi võiks teha Eesti Panga juurde. See  annaks meile võimaluse jätta kinni maksmata fondihaldurite kõrged palgad ja kasumeid. Nimi  oleks Sukasäärefond. Ma ei usu, et inimesed seda väga palju kasutaksid, aga mõju kogu teise samba süsteemile võiks olla vägagi tervendav.
Väikeinvestorina olen investeerinud nii teise kui ka kolmandasse sambasse, samuti otse aktsiatesse. 2008. aasta börsikrahhi esimeses faasis müüsin kõik aktsiad ja tõstsin kolmanda samba säästud aktsiafondist võlakirjafondi, seeläbi õnnestus mul suuremaid kaotusi vältida. 2009. aastal, kui aktsiahinnad olid vastu maad tambitud, investeerisin uuesti aktsiatesse, millega tegin väikesed kaotused tasa ja jõudsin päeva lõpuks ka plussi.
Samal ajal pidin aga abituna pealt vaatama, kuidas minu teise samba raha põles, ja ainukesed, kes selle pealt teenisid, olid fondihaldurid. Sukasäärefond oleks olnud mulle väga teretulnud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Praegu on riik püüdnud teise sambasse investeerinud inimesi kaitsta nende endi rumaluse eest. Miks siis ei võiks olemas olla ka kaitsemehhanism fondihaldurite ahnuse vastu.
 
Autor: Igor Rõtov, Vilja Kiisler

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 27 p 9 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele