Läti vitsad peksavad

Tekkinud turuanomaalia peamine põhjus on Läti ja Leedu suur nõudlus, mille põhjus on hiljuti avanenud Läti ja ka Leedu elektrituru ebatäielik toimimine. Ent see, kui keegi ei oska (veel) turul käituda, et tähenda, et turg oleks paha või turuhinnad valed. Turul kujuneb hind nõudmise ja pakkumise vahekorras, mis ongi normaalne.

Juba enne hinnatippu juhtis Eleringi juht Taavi Veskimägi tähelepanu sellele, et elektribörsi toimimine Lätis ja ka Leedus jätab soovida. Vabaturu esimesel nädalal enamik Läti elektrijaamu Nord Pool Spotis (NPS) müügipakkumisi ei teinud. Elektribilansi järgi oli tootmismahtu küllalt, aga NPSi turul müüdi enamasti vaid null megavatti.  Eelmise aasta juunis NPSiga ühinenud Leedu turgu vaadates tekkis Veskimäel samuti kahtlus, kas kogu tootmismaht kõigil tundidel üldse elektribörsil osaleb. Tagantjärele tunnistab Eesti majandusministeeriumgi end märganud olevat, et Läti ja Leedu ei too kõiki võimsusi turule. Mis tähendab, et avatud turust saame rääkida ainult tingimisi, tegelikkuses lõunanaabritel kogu tootmisvõimsus börsilt läbi ei käi.

Kas tegemist on saamatuse või katsega konkurentsi moonutada, pole praegu teada. Tõsiasjaks jääb paraku, et Läti ja Leedu turu ebakorrektse toimimise tulemust tunnevad Eesti ettevõtjad ja eraisikud valusalt omal nahal. Paremas seisus on hetkel need, kes ostavad elektrit fikseeritud hinnaga, nn sega- või börsipaketi valinuid kõrvetab kõrge hind vahetumalt. Ettevõtjate tulud jäävad väiksemaks, sest igale elektrihinna kõikumisele toodete ja teenuste hinnatõusuga ei reageerita. Eraisikul jääb aga rahakotti vähem otse tarbimisse suunatavat raha. Suurim võitja kujunenud olukorras on Eesti Energia, mille turuosa on Eestis umbes 70%.  Eesti Energia toidab kõrgema elektrihinna abil riigikassat nii enamate maksude kui ka dividendideks koguneva summa arvelt. Võidavad ka väiksema turuosalusega elektrimüüjad.

Ehkki nn terve mõistuse seisukohalt ei peaks suviselt väiksema elektritarbimise juures hinda lakke kergitavat defitsiiti tekkima, tuleb praeguse hinnatipu puhul arvesse mitu asjaolu peale aastaaja. Esiteks, korralised hooldused mitmes jaamas. Neid ongi tootja seisukohalt loogiline korralised planeerida suvisele ajale. Pisut enam paindlikkust tuleks kasuks, aga avariiremont teatavasti aega ei küsi. Kas Eestis saaks arvesse võta olukorda, et Läti Vene import parasjagu ei toimi ning et samale ajale satub Leedu-Valgevene ühenduse hooldus? Loodetavasti toimib riikidevaheline planeerimine edaspidi paremini, kuna ränk hinnatõus põhjustab suurt pahameelt. Sellegipoolest jääb elektrihind turul ikka kõikuma, sest nõudmise ja pakkumise vahekord ei ole kunagi täies mahus prognoositav. Samas on Eesti ka ise turu avanedes jätnud üle võtmata tarbijat kaitsvad direktiivid, mille eest võib meid Brüsselist oodata rahatrahv.

Autor: 1185-aripaev