Tippjuhid: inimesed on Eesti kõige tõsisem mure

„Eestis on umbes 660 000 maksumaksjat, veel viis aastat tagasi oli neid ligi 800 000. Meie sündivus on langenud väga madalale. Kui meil ei teki juurde maksumaksjaid ja maksutulu väheneb, samas riigi kulud tervishoiule ja sotsiaalteenustele ning julgeolekule kasvavad, tekib surve veel makse tõsta,“ selgitas Äripäeva raadio saates „Tööandjate tund“ Scania Baltikumi juht Janno Karu.

„See annab inimestele ja ettevõtetele veelgi rohkem mõtteid siit ära kolida ja maksubaas jääb veelgi väiksemaks,“ lisas ta. Kui sündivust ja maksumaksjate vähenemise küsimust ära lahendada ei suuda, siis seisavad ees tõsised probleemid.

Ehkki Karu kirjeldab probleemide süvenemist pikema aja peale ette, kajastub see kitsaskoht ettevõtete tegevuses osaliselt juba täna. Näiteks töötajate puudusest tingitud kiire palgakasv majanduslanguses on räsinud konkurentsivõimet nii tööstustel kui teenindusettevõtetel.

Kuna ei tööstused ega külalislahkuse sektori ettevõtted saa enam aastaid soodsa hinnaga meelitamisele mängida, otsivad ettevõtted võimalusi oma pakutava väärtuse tõstmiseks.

„Tuleb mõelda, kas on võimalik oma ärimudelit ja tooteportfelli muuta, hakata midagi juurde pakkuma, mida klient ootab. Aga see ei ole väga lihtne,“ rõhutas valgustitootja Glamox juht Virve Jõgeva. „Hüüdlaused automatiseerimisest ja digitaliseerimisest ei aita. Võin kinnitada, et kõik kaasaegsed ja tublid tootmisettevõtted juba tegelevad sellega väga keskendunult, otsivad iga nurga tagant võimalust teha paremini, tõhusamalt ja inimeste tööd huvitavamaks.“ Tulemuse toob ettevõtjate tegutsemine ja ambitsioon.

Lisandväärtust otsib ka turismindus. See ei pruugi olla kõrgtehnoloogiline ja teiste sektorite tasemel, kuid eesmärk on üks – küsida toodete-teenuste eest kõrgemat hinda, aga ka maandada riske. „Pikk taastumine on näidanud, et me oleme liiga sõltuvad üksikutest välisturgudest ja hooajast ning meil pole selliseid tooteid, mis meelitaksid siia rohkem inimesi väljaspool hooaega,“ selgitas Kraner.

Lisaks ettevõtete tegevusele on oluline ka majanduskeskkond ja riigi otsused ning valitud suunad. „Selle üle on hea meel, et meie töötajad saavad korralikku palka. Probleem on järelkasvus, eriti tehnilistel erialadel ja kutsehariduse madal populaarsus,“ märkis Karu. See takistab veonduse kasvu ja arengut pidurdab, aga samas on ettevõtted valmis selle lahendamisse panustama ja näiteks koolidega erialade populariseerimiseks koostööd tegema.

„Äkki mingil hetkel võiks olla see olukord, et me mitte ei vähenda, vaid lihtsalt peatame uute regulatsioonide tekke,“ tõi Kraner esile hoiakuid riigi, aga ka kohalike poliitikute tasemel. „Tunneme, et kohalik omavalitsus ei ole piisavalt abiks ja pigem seatakse lisanõudeid, et investeering tuleks. Ei nähta seda, kui suurt potentsiaali ja tulu võib turismiobjekt hiljem tuua.“

Kuula ka saadet „Tööandjate tund“, kus oli lisaks juttu sellest, kas majandus pöördus nüüd kasvule ja millist nõu annaksid juhid majandus-tööstusministrile.