Riigihanked läbipaistvaks

Alustada tuleks seaduse nimetusest. Esiteks ei korralda hankeid nimetatud seaduse tähenduses mitte ainult riigiasutused, aga ka kohalikud omavalitsused, sihtasutused, avaliku osalusega eraettevõtjad (sh osaühingud ja aktsiaseltsid) jt.

Demokraatlikes riikides avalikku raha kasutavate asutuste hankeid korraldatakse avalikult ja seda protseduuri reguleerivat seadust nimetatakse muuhulgas avalike hangete seaduseks ja vastavaid hankeid avalikeks hangeteks. Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kus nimetatud seaduses puudub sõna „avalik“.

Pakkumused peaksid avalikud olema korruptsiooniohu vähendamiseks. Võimalik ei peaks olema nn suunatud hange, millega pakkumuste avalikkuse korral tõenäoliselt ei riskeeritaks. Teiseks, praegu võib edukaks osutuda ebasobiv ja hiljem suuri lisakulutusi nõudev pakkumus, pakkumuste avalikkuse korral oleks see välistatud konkurentidest professionaalide järelevalve tõttu. Kolmandaks, säiliks ühiskondlik järelvalve hankelepingu täitmise üle.

On veel mitu põhjust, miks pakkumused peaksid olema avalikud. Loe täna Äripäeva paberväljaandest.